Kartuli puhul ei ole põhjust karta mürke

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kartul on juba pikka aega olnud eestlaste jaoks oluline kõhutäide, kuid aasta-aastalt on hakatud aina enam sööma riisi ja pastatoite.
Kartul on juba pikka aega olnud eestlaste jaoks oluline kõhutäide, kuid aasta-aastalt on hakatud aina enam sööma riisi ja pastatoite. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Kuigi kartulikasvatajad näevad vaeva taimehaiguste hävitamisega, ei ole põhjust peljata kodumaist ega importkartulit – taimekaitsevahendite jääkidest on puhtad mõlemad.

«Tundub natuke müstiline, et meil oli kunagi üle 100 000 hektari kartuli all, aga sellel ajal kasvatati kartulit põhiliselt kolhoosides, ja kolhoosil pidi kartul olema – kas see muld sinna sobis või ei sobinud,» rääkis Viljandimaal Võrtsjärve ääres viimased kümme aastat koos Märt Laansaluga kartulikasvatusega tegelenud ettevõtja Janek Lass.

Praeguseks on pind, mis on kartulikasvatuse all, vähenenud 6000 hektari peale. Kui aga varasemalt rändas suur osa kartulisaagist mujale Nõukogude Liitu ja läks loomasöödaks, siis praegu kasvatatav kartul on valdavalt ainult lauakartul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles