Graafik: jäätmed, mille kasvav hulk põhjustab peavalu terves maailmas

Iseäranis suureks probleemiks on e-jäätmed arengumaades.

FOTO: TYRONE SIU/REUTERS

E-jäätmete suur hulk ja puudused nende käitlemisprotessis on üks järjest kasvavaid ülemaailmse mõjuga keskkonnaprobleeme, kuna need kujutavad ohtu nii keskkonnale kui inimese tervisele.

«Laiemas laastus on probleemiks tarbimisühiskond, mis «käseb» kogu aeg uut versiooni osta,» märkis keskkonnaorganisatsiooni Eesti Roheline Liikumine (ERL) projektijuht Kai Allikas uuest nädalast algava üle-euroopalise jäätmete vähendamise nädala eel, põhjendades, mis on kiire e-jäätmete hulga kasvu taga.

ÜRO andmetel tõusis e-jäätmete hulk maailmas mullu rekordilise 41,8 miljoni tonnini aastas. Veel 2013. aastal oli selleks hulgaks 39,8 miljonit aastas ning 2010. aastal 33,8 miljonit tonni aastas. Viie aastaga kasvas e-jäätmete hulk ühe inimese kohta maailmas 5 kilolt 2010. aastal 5,9 kiloni 2014. aastal. Sellest 41,8 miljonist tonnist üksnes 6,5 miljonit ehk 15,6 protsenti läks mingil moel käitlemisse. 2018. aastaks ennustatakse e-jäätmete kasvu 49,8 miljoni tonni peale aastas.

Enim e-jäätmeid tekkis 2014. aastal Aasias – 16 miljonit tonni ehk üle kolmandiku aasta jooksul toodetud e-jäätmetest. See tähendab 3,7 kilo e-jäätmeid inimesi kohta, kuigi inimese kohta toodetud e-jäätmete hulk oli suurim Euroopas, kus see ulatus 15,6 kiloni. E-jäätmete hulk oli kõige väiksema Okeaanias, kus see oli 0,6 miljonit tonni ehk 1,4 protsenti maailmas toodetud e-jäätmetest.

Mis muudab käitlusse mitte jõudvad e-jäätmed nii keskkonnale kui ka inimestele ohtlikuks, on erinevate keemiliste ühendite sisaldus. Kokku võib e-jäätmetes leiduda ligi tuhatkond ühendit, mida saab jagada omaltpoolt ohtlikuks ja mitteohtlikuks. Elektroonikaseadmetes sisalduvaid ohtlikke koostisosasid jagatakse nelja kategooriasse: halogeenühendid, raskemetallid, radioaktiivsed ained ja muud ained.

2013. aastal läbi viidud uuring tõi välja mitmed terviseriskid, mis võib kaasneda e-jäätmega. Nende hulgas oli välja toodud kilpnäärme talitluse häired, viljatus, kopsuhaigused ja rakkude väärarengud. Näiteks pliiühendid, mis on just vanemates telerites, akudes, kaablite väliskestades, võivad põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, krambihoogusid, kooma langemist ja isegi surma.

Terviseriski kujutavad inimestele ka e-jäätmetes sisalduvad broomi- ja kaadiumiühendid. Viimased võivad põhjustada näiteks kroonilist mürgistust ja gripilaadseid sümptomeid. Keskkonnamõjude hulgas on ka järjest haruldasemaks jäävate väärismetallide kasutamine elektroonilistes seadmetes, mõtlemata selle peale, et tegemist on piiratud loodusressursid, mis võib peagi otsa saada.

Uue nädalaga algab üle-euroopaline jäätmete vähendamise nädal, mille raames võtab ERL just e-jäätmete temaatika fookusesse ning korraldab 23. novembri õhtul Tartu loodusmajas teeõhtu «Mida teha e-jäätmetega?», kus Tehnikaringluse esindaja Kadri Varjak räägib sellest, millist mõju avaldavad elektroonikajäätmed keskkonnale ja kuidas seda olukorda saaks paremaks muuta.

Samal päeval kogutakse Tartu loodusmajas terve päeva vältel vana ja/või katkist elektroonikat, mis läbi Tehnikaringluse kas saab korda tehtud või jäätmekäitlusse viidud.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles