Viimsi kaotab populaarsust ummikute tõttu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni tipus püsinud Viimsi populaarsus on piirkonna ülerahvastatuse ja ummikute tõttu langenud, kirjutab 1Partner Kinnisvara konsultant Olmer Õigus Postimehe erilehes Kodu ja Kinnisvara.
Harjumaa kinnisvaraturg muutus pärast sooja ja tehinguvaest suve kohe septembri alguses märgatavalt aktiivsemaks.
Kaubaks lähevad hea infrastruktuuriga piirkonnas asuvate renoveeritud majade 1–2-toalised korterid, mis ei asetse esimesel ega ka viimasel korrusel.
Näiteks populaarsetes kesk- ja vanalinna piirkondades on keskmine hind aastaga võrreldes tõusnud ligi kümme protsenti.
Ostjad vaatavad hoolikalt potentsiaalse uue elukoha kommunaalmaksete suurust ning parkimisvõimalusi.
Samas buumiajal väga tormiliselt arenenud Viimsi on hädas infrastruktuuriga, mis pole elanike arvu kiire kasvuga suutnud sammu pidada. Viimsi uusrajoonide hoonestus on väga tihe, mis vähendab ostuhuvi. Paralleelselt korteritega on seal müügis ka palju krunte.
Majad korterite vastu
Praegu on raskem müüa magalarajoonide paneelmajade 3–4-toalisi isikupäratuid kortereid. Selliste korterite miinuspoolele jäävad veel suhteliselt kõrged kommunaalmaksed ja panipaikade puudumine.
Majade müügiprotsess on korterite omast aeglasem, kuna pakkumisi on palju ja ostja otsustab alles pärast pikka kaalumist.
Tihti käiakse kõigepealt pangas, seejärel kontakteerutakse maakleriga ning alles siis minnakse kohapeale vaatama.
Majade puhul on enim nõutud heas asukohas ning kõrghaljastusega 100–150-ruutmeetrised 1,5–2,5 miljonit krooni maksvad Tallinna eramud.
Oluline on krundi hea planeering ning piisav kaugus suuremast magistraalist.
Populaarne on ka tõmbekeskustest eemal asuvate ja odavamate majade vahetamine korterite vastu (pluss kompensatsioon).
Eramu ostul on eestlastele põhilisteks kriteeriumideks hea planeering, korralik köögimööbel, vannitoasisustus ja sisseehitatud kappide olemasolu. Pehmet ning laste- ja magamistoamööblit soovitakse tavaliselt ise soetada.
Kuna nii ehitamise kui ka maa hinnad on soodsad, siis on uuesti tekkinud huvi ka kruntide vastu.
Suur osa majahuvilistest valivadki pärast pikka otsimist omale hoopis krundi ja projekteerivad endale sobiva maja.
Välisfirmad ostavad
Sügisesele kinnisvaraturu elavnemisele aitas kaasa pankade laenupoliitika ning tõenäoliselt ka ostjate majandusliku stabiilsuse paranemine. Meie maaklerite praktika kohaselt on pangast äraütleva vastuse saajate osakaal langenud.
Kui praegu ostetakse pea 80% kinnisvarast pangalaenu kaasates, siis aasta tagasi tehti samaväärne osa tehinguid puhtalt omavahenditest. Sügistalvist turgu mõjutab teatud määral ka euro tulek. Suures plaanis on mõju kinnisvarasektorile positiivne – näiteks on kasvanud välisfirmade Eestisse laienemise huvi. Pärast ettevõtte registreerimist soetatakse üldjuhul ka kohalikku kinnisvara.
Samas teeb hirm hinnatõusu ees paljusid siinseid potentsiaalseid ostjaid ettevaatlikuks ning paneb äraootavale seisukohale.