Finantsteenuste lepingutest arusaamine on probleem iga teise jaoks

Finantsteenuste lepingute mõisted jäävad paljudele segaseks.

FOTO: SCANPIX

Eesti tarbijad vajavad finantsteenuste osas kõige enam abi lepingutest arusaamisel, selgus Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse värskeimast küsitlusest.

Lepingutes kasutatud mõistetest arusaamine on keeruline iga teise inimese jaoks. Lisaks vajaks iga kolmas abi, et teada saada, kas ja kuidas saab lepingut ennetähtaegselt lõpetada või lepingutingimusi muuta. Samuti vajaksid inimesed abi lepinguga seonduvate tulude-kulude arvutamisel.

Võrdlevate pakkumiste leidmisel sooviks panga abi iga neljas eesti elanik, hinnakirja ja panga veebilehelt info leidmise osas iga viies.

Antud tulemused näitavad, et Eesti inimeste finantskirjaoskus vajab parandamist. «See maailm on muutunud väga keeruliseks ja vaja on rohkem kui lihtsalt reklaamtekstide lugemine. Inimestel on vaja otsustada pensionifondi, kodulaenu, intresside ja muu sellise üle,» rõhutas finantskirjaoskuse parandamise vajalikkust teabekeskuse juht Piret Suitsu.

Reedesel finantshariduse konverentsil kõnelenud Suitsu hinnangul vajaksid kõige enam harimist nõrgemad elanikkonna grupid. Küsitluse järgi tunnetavad finantsteenustega kokkupuutumisel enim abi vajadust töötud, põhiharidusega vanemad elanikud, maainimesed ja alla 10 000-kroonise pere kuu sissetulekuga inimesed.

Suitsu sõnul on finantskirjaoskus kaasajal ehk sama oluline kui liikluskoolis käimine ja juhilubade tegemine – rahaasjade kiirteel hakkama saamiseks vajavad inimesed teadmisi.

«Et kaitsta inimesi ülelaenamise ja võlgadesse sattumise eest, ei saa inimesi panna aeda kinni nagu loomi, küll aga saab inimestele need piirid ehitada pähe, et nad endale kahju ei teeks,» arvas Suitsu.

Finantsteenuste alaste probleemide kogemise ja põhjuste küsitluse tegi Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse tellimusel tänavu septembris Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse valim oli 800 inimest.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles