Katse: uued kassad on kimpus vana probleemiga

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Nüüdseks on kõigis Eesti suurimates poekettides selvekassad, viimasena sai oma esimesed iseteeninduskassad tööle Rimi, mõni aeg tagasi jõudsid need ka Konsumisse. Uusi kassasid katsetades aga selgus, et konkurentide selvekassasid kimbutavast probleemist pole ka uued tulijad pääsenud.

Viimis Konsumis algas testost kohe suure sekeldusega. Nimelt selgus, et selvekassat saavad kasutada vaid kliendikaardi omanikud. Egas midagi, kolm eurot sai rahakotist välja otsitud, avaldus kiiresti ära täidetud, et saada endale ajutine kliendikaart. Päris kaart lubati kuu aja jooksul postiga koju saata, aga siis märkis kogu seda sehkendamist jälginud kassapidaja, et ajutise kaardiga selvekassat kasutada ei saa ja on vaja säästukaarti. Tundus, et seekord jäävad sisseostud tegemata, kuid nagu võluväel suutis kassapidaja leida meile kassasabast Säästukaardi omaniku, kes oli lahkelt nõus oma kaarti laenama.

Puldi jaoks on eraldi hoidik.

FOTO: Mihke Maripuu

Konsumis on kasutusel sama süsteem, mis Selveriski. Klient registreerib end, saab puldi ja peab ise müügisaalis hinnad sisse piiksutama. Puu- ja köögiviljad tuleb ise kaaluda, aga kui Selveris tuleb selleks mängida kaaluga mõistatamismängu, et kas tark kaal ikkagi tunneb kauba ära või mitte, siis Konsumis on ostjaid sellest säästetud. Valikud ilmuvad piktogrammidena ette ja ei mingit jamamist. 

Kuigi olen Selveri ostjana piiksutamise süsteemiga harjunud ja tean, kuidas triipkoodi on kõige lihtsam skannida, Konsumis asi nii lihtsalt ei käinud. Paari lihatoote puhul tuli mitu korda proovida, enne kui õnnestus kaup skannida. Rekord oli viis korda, nii et äärepealt oleks ühest ostust loobunud. Nagu ilmselt suurem osa inimesi, ei lugenud ka mina enne testostu tegemist läbi infolaual olnud manuaali ja nii sai läbi piiksutatud ka allahinnatud kaup. See oli suur viga, sest maksmisel tekkis sellest suuremat sorti probleem. Nimelt ei oleks ma tohtinud sellise kauba üldse minna selvekassase tasuma, vaid oleksin pidanud kutsuma tasumiseks kassapidaja.

Ekstra valitud allahinnatud toodetega tekkiski probleem, nagu oli arvata.

FOTO: Mihke Maripuu

Nüüd tuli appi tõtanud poemüüjal esmalt selvekassas mu ost tühistada, seejärel kolisime ostukäruga kassa juurde, kus sain ühe korraga maksta nii allahinnatud kui õige hinnaga ostude eest. Müüja sõnul on nende kaupadel peal vaid silt -50%, kuid sellel puudub triipkood. Seepärast polegi võimalik kaupa poolmuidu saada, kui müüjalt abi ei palu.

Täpselt sama probleemiga seisime silmitsi ka Rimis, kuigi seal on kasutusel teisel põhimõttel selvesüsteem. Kui korv on head ja paremat täis laotud, siis saab ostja valida, kas eelistab inimest või masinat ehk selvekassat. Nagu Prismas ja Maximaski tuleb Rimi selvekassas oma kliendikaart registreerida ja ise kassapidajat mängides kauba triipkoodid sisse skannida.

Rimis selvekassas tuleb asjad kõrval olevale alusele tõsta.

FOTO: Mihke Maripuu

Rimi kiituseks tuleb öelda, et esimese asjana küsib masin, kas ostjal on oma kott, soovib ta poekotti või saab hakkama ilma kotita. Kui enda poekott on maha ununenud, siis on hea, kui keegi sulle seda meelde tuletab. Oma oste sisestades nägin mitmel korral tõsist vaeva, et pakendilt triipkoodi üles leida. Algaja kassapidajana tabasin paaril korral end mõttelt, et päris kassas oleksin saanud kiiremini. Prooviks ostetud lahtiste kommide sisestamisel jäin pisut hätta, sest neid polnud võimalik enne kaaluda. Appi tõtanud müüja soovitas need lihtsalt kaalule panna ja seejärel  pakkus masin välja kaalukauba valikud.

Selvekassa üllatas oma näpunäidetega, kui puuviljade kaalumiseni jõudsin.

FOTO: Mihkel Maripuu

Hurmaad kaaludes aga palus masin mul millegipärast koti kaalule panna, kuigi see juba oli seal. Ostjaid abistanud Kaisa Tänoveri sõnul on see selleks, et mõned inimesed kipuvad kotti n-ö pisut õhus hoidma.  Ootamatult jäin aga jänni allahinnatud tootega. Lihakarbil oli peal triipkoodiga silt -50% ja arvasin, et tasumiseks piisab, kui allahindlussilt sisse skannida. Paraku selgus, et nii lihtsalt hakkama ei saa ja selliste toodete puhul tuleb kutsuda appi müüja, kes sisestab nii algse tootekoodi kui ka allahindluse triipkoodi. Ütlen ausalt, mulle jäi arusaamatuks, miks seda allahindluse triipkoodi üldse vaja on, kui seda ei tohi ise sisestada. Võrreldes Maxima analoogsete kassadega tundub, et ostude paigutamiseks on ruumi Rimis pisut vähem, Prismaga võrreldes aga rohkem.

Igal juhul ei läheks ma sinna ostukäruga, mis on kaupa kuhjaga täis, kui just ei soovi kassa ümber kotihunnikut tekitada. Aga see võib teistele ostjatele jalgu jääda. Nii et suurte ostude tegemisel eelistaksin Konsumi selvesüsteemi. Nii Konsumis kui Rimis tekib probleem allahinnatud toote ostmisel, sest siis ilma kõrvalise abita läbi ei saa. Aga kui Rimi ostjal on allahinnatud toote valimisel taganemistee ehk selvekassa asemel saab ta mina tavakassasse, siis Konsumis pääsu pole. Kui juba oled hakanud piiksutama, siis võiduka lõpuni, isegi kui vajad selleks kõrvalist abi.

Kuigi esimesel korral ei pruugi kõik ladusalt minna, siis iseenesest on mõlemad selvekassa süsteemid üpris kasutajasõbralikud, kui ainult allahinnatud toodetega sekeldusi ei tekiks.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles