Pankur: ära jäta oma pensionit juhuse hooleks

Joel Kukemelk

FOTO: Erakogu

Eestlaste II samba pensionisäästud on alates 2002. aasta keskpaigast, mil loodi II pensionisamba süsteem, kasvanud progressiivsetes fondides keskmiselt 4,5 protsenti aastas (EPI50 indeksi baasil). Progressiivsetes fondides on lubatud kuni 50%line aktsiate osakaal ning need on Eestis kõige populaarsemad pensionifondid. Kuna Eesti keskmine inflatsioonitempo on samal perioodil olnud ca 3,5 protsenti aastas, saab öelda, et kogutud raha on ostujõudu säilitanud ja isegi kasvatanud, kirjutab LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk.

 Aga kui palju siis keskmiselt inimestel II sambasse kogutud on, kes on alates süsteemi loomisest II sambasse makseid teinud?

Võtame arvutuste aluseks pidevalt Eesti keskmist palka teeniva inimese, kes alustas II pensionisambasse sissemaksete tegemist koheselt süsteemi tekkides ehk 2002. aasta keskpaigas. Iga kuu panustas inimene oma palgast kaks protsenti, millele riik lisas neli protsenti ning mida siis omakorda kasvatas või kahandas pensionifondide tootlus. Eeldame, et kui 2010. aastal, mil riik ajutiselt maksed II sambasse peatas, otsustas inimene oma makseid iseseivalt jätkata. Sel juhul oleks tänaseks kogutud ligikaudu €9030, millest inimene on fondi ise sisse maksnud €2480, riik on lisanud €4860 ja fondide tootlus andnud täiendavad €1700:  

FOTO: LHV

Kui makseid pole kõik 12 aastat igakuiselt tehtud, teenitud on keskmisest madalamat töötasu või valitud fondi tootlus on olnud EPI50 indeksi 4,5protsendilisest aastasest keskmisest väiksem, on kogutud summa väiksem.

Tootlus ON oluline

Kui eeldada, et meie näites kasutatud pidevalt keskmist palka teeniv inimene oli 2002. aastal 25-aastane ja töötab kuni 65. aastaseks saamiseni (aastani 2042), siis milliseks kujuneb tema II samba pensionifondi koguväärtus pensionile mineku ajaks? Siinkohal teeme lihtsustava eelduse, et keskmine brutopalk tõuseb nt neli protsenti aastas (võrdluseks - viimase viie aasta tõus 5,6 protsenti aastas) ja pensionifondi keskmine aastane tootlus jääb seni EPI50 indeksi poolt näidatud ajaloolise keskmise ehk 4,5 protsenti juurde:

FOTO: LHV

Nende eelduste juures koguneks 40 tööaasta jooksul inimese pensionikontole €97 550. Nagu ülemiselt graafikult näha, siis mida aasta edasi, seda suuremaks lähevad hallid tootluse tulbad. Ka väikesed vahed tootluste aastastes numbrites loovad suured vahed lõppsummades mitme aastakümne peale ning pensionile minnes avaldub see igakuises kättesaadavas pensionis.

3%+6% alaliseks lahenduseks

Aga kas ka hea tootluse korral piisab tänasest II pensionisamba 2% +4% maksete süsteemist, et head ja turvalist pensionipõlve nautida? Täna vastaks sellele pigem eitavalt. Eelpool kirjeldatud näites kogutud €97 550 annab pensionikalkulaatori arvutuste põhjal kindlustusseltsiga pensioni väljamakseteks lepingu sõlmides elu lõpuni igakuiseks pensioniks kuni €462 kuus.

Kui eeldada, et näeme järgmisel kolmel aastakümnel Eestis inflatsiooni tempos 3% aastas, siis tänasesse ostujõudu arvestades oleks see võrreldav €208ga. Seda ei ole just palju, laias laastus vaid 20-30 protsenti keskmise netopalga ostujõust. Ja see on peamine põhjus, miks senise 2%+4% II samba pensionisüsteemi asemel tuleks suurendada pensioniks kogutavate summade suurust – aastatel 2014-2017 kehtiv ajutine 3%+6% maksete süsteem tuleb muuta alaliseks lahenduseks.

III sammas vajab rohkem tähelepanu

Väärilise pensioni nautimiseks peaks pensioniks koguma aga rohkem, kui vaid II sammas ette näeb. Kogutud raha ei tohiks hoida niisama sularahas või pangakontol, mis inflatsiooni tõttu ajas ostujõudu kaotab. Piisavate teadmiste ja kogemuste korral võiks täiendavalt kogutud raha iseseisvalt väärtpaberitesse, kinnisvarasse, (metsa)maasse või muudesse ajas väärtust kasvatavatesse varadesse investeerida. Neile, kel iseseisvalt investeeringute haldamiseks teadmisi ja kogemusi vähem, sobib kõige paremini III pensionisammas.

Parim aeg sissemaksete tegemiseks III sambasse on kohe, st seda otsust ei tasu edasi lükata. Igakuiste maksete tegemiseks tasub teha püsikorraldus – nii on regulaarne kogumine pensioniks lihtsam, järjepidevam ja taskukohasem. Kui 10 aastat tagasi oli Eesti keskmine brutopalk €530 kuus, siis tänaseks on see kerkinud üle €1000, kust igakuiselt on võimalik pisut pensioniks kõrvale panna.

III samba plussiks on see, et kui maksed on väiksemad kui 15 protsenti aastapalgast (või €6000 aastas), makstakse selle pealt igal kevadel tuludeklaratsiooni esitamisel kogu tulumaks tagasi. Ehk nt €100 sissemakse korral tagastatakse sellelt €20 enammakstud tulumaksu. Kui II pensionisambaga on liitunud Eestis 676 000 inimest, siis III sambasse teeb makseid 44 000 inimest.

Pension ei kogu ennast ise – oma tänaste otsustega II samba pensionifondi valikul ja III sambasse tehtavate sissemaksete suurusega määratakse ära, milline saab olema eesootav pensionipõlv.

*II samba pensionifondide puhul on võimalik maksed suunata teise fondi ning juba ühte fondi kogutud osakud vahetada teise fondi osakute vastu kolm korda aastas – siin on tähtaegadeks 31.03, 31.07 ja 30.11.

**III samba pensionifondi puhul tasub tähtajana meeles pidada 31.12. Enne aasta lõppu tehtud investeeringutelt tagastab riik märtsis 20% tulumaksu.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles