Üks kuu uue rahvuskompaniiga: 15 ära jäänud lendu ja logud lennukid
2. detsember 2015, 17:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi uue lennufirma Nordic Aviation Groupi esimest kuud iseloomustab kõige paremini Eesti ühe lennundusspetsialisti resümee, et tema nendesse logudesse ei istuks. Reisijad on tõredad, kuid Nordicu-rahvas rahustab – pidevad hilinemised ja juukseid püsti ajavad lennuelamused on jaanuarist ajalugu.
Üleeilse lõunase seisuga on 8. novembril tegevust alustanud Nordic Aviation teinud 583 lendu, veetud on 20 779 reisijat. Kokku on tuleva aasta oktoobri lõpuni tehtud 50 819 broneeringut.
Praeguseks hetkeks on erinevatel põhjustel ära jäänud 15 lendu, mis moodustab 2,5 protsenti kõigist kolme nädala lendudest. Võrdluseks: keskmine lendude toimumise protsent on Euroopa lennuettevõtetes 98 protsenti. Suurusjärgus 98–99 protsenti oli ka Estonian Airi keskmine lendude toimumise protsent.
Nordic Aviation Groupi kommunikatsioonijuht Liis Veersalu tunnistas, et hilinemiste arv on tõenäoliselt pigem suur, kuid täpseid numbreid pole nii kiiresti võimalik välja tuua, kuna lennud toimuvad Adria Airwaysi platvormil.
«Reeglina on need põhjustatud nendestsamadest tühistatud lendudest: peame tihti seetõttu ümber tegema ka rikkega lennuki edasised lennud ja see ei ole lihtne. Tavaliselt tõstame lennukeid ringi nii, et võimalikult vähe reisijaid hilinemiste tõttu kannatama peaks,» ütles ta.
Kannatama pidid reisijad kahtlemata 12. novembril ja seda tervelt 24 tundi, kui õhtul kell 22.10 Oslo Gardermoeni lennujaamast väljuma pidanud Nordic Aviation Groupi tellitud lend tehnilise rikke tõttu tühistati ja reisijad olid sunnitud öö veetma Oslos.
Neli päeva varem, esimesel tegutsemispäeval põhjustasid lennuki piduri tehnilised probleemid segaduse reisigraafikus. Lennud Tallinna ja Kopenhaageni vahel hilinesid ning marsruudil Tallinn–Trondheim–Tallinn reisinud inimesed jäid sel päeval üldse teenindamata.
Lähemalt siit.
Alles möödunud reedel said Nordic Aviationiga hommikul Vilniusesse sõita lootnud reisijad suure pettumuse osaliseks, sest lennuk pöördus lausa kaks korda tehniliste rikete tõttu lennujaama tagasi. Ühel korral ei käivitunud lennuki propellerid.
Hilinemisteks on Veersalu sõnul olnud ka muid põhjuseid: lennu eel kontrollimist vajavad kiired tehnilised aspektid või ebasoodsad ilmaolud. «Viimasel puhul võime laiema pildi mõistmiseks tuua näiteks meie Amsterdami liini, kus kehva ilma, sellest tingitud suletud lennuradade ning omakorda sellest tulenevalt kohaliku lennujaama poolt ette antud viivitusega õhkutõusu- või maandumisaja (ehk sloti) tõttu hilinesid viimastel nädalatel mitmed meie lennud. Sellisel puhul ei saa me üldse midagi teha,» selgitas Veersalu.
Möödunud nädalal teatas Nordic Aviation Group, et sulgeb konkurendi SASi tõttu Kopenhaageni liini, mis tähendas, et inimesed, kes pidid varem Kopenhaageni liinil ostetud Estonian Airi lennupileti asemel uue pileti Nordic Aviationi käest ostma, olid sunnitud lennupileti juba teist korda ümber vahetama. Loe lisaks: Proovilend - kunagi ei tea, millisele lennukile satud.
«Viimasele kolmele Nordic Aviationi tegutsemisnädalale tagasi vaadates sooviksime loomulikult, et kõik oleks läinud plaanipäraselt. Meie kasutatavatel lennukitel on esinenud probleeme ning see on tinginud nii tühistamisi kui viivitusi. Soovime aga rõhutada, et mõistame oma reisijaid ja neile põhjustatud ebamugavusi ning vabandame kõigi ees siiralt,» ütles Veersalu.
«Meie jaoks on lennu ärajäämine, suured probleemid lennukite edasisel planeerimisel, inimeste ebamugavus ja teistele lendudele suunamine vaid pool murest. Tehniliste probleemide vastu loodame kõige paremini võidelda siis, kui oleme nn päästeoperatsioonist väljunud ja oma lennukitele üle läinud,» rääkis ta. Samal ajal töötab ettevõte Veersalu sõnul praegu selle nimel, et lennu hilinemisest või tühistamisest puudutatud reisijad edaspidi kiiremini olukorra kohta infot saaksid.
Kuivatati lennuki lage
Kuid probleeme pole ainult lendude hilinemiste ja tühistamisega. Kõhedust ja ebakindlust tekitavad juba lennukid ise.
Sellega, et Nordic Aviationi lennuoperaatorite lennukite olukord jätab oluliselt soovida, puutus möödunud nädala keskel kokku ka üks kolmapäeva, 25. novembri hilisõhtul Amsterdamist kell 23.40 Tallinnasse väljuma pidanud lennuga Eestisse reisinu. Jättes kõrvale asjaolu, et antud lend hilines ligi tunni võrra – seda küll tingituna puudustest Schipoli lennujaama enda töökorralduses –, tekitasid mehes pahameelt ennekõike tingimused, millega ta Eestisse suunduvas lennukis silmitsi pidi seisma.
«Tegu oli BMI Regionali lennukis kohaga 11F,» kirjeldas Toomas (30), lisades, et koha juures puudusid igasugused märked istme seisukorra kohta, mis oli liimist lahti tulnud ning selgelt väga halvas olukorras. Kuna lennuki stjuardess oli pärast õhkutõusu ametis juba sellega, et pidi reisijate palvel lennuki esiosas lage kuivatama, ei hakanud ta oma iste olukorrale suuremat tähelepanu pöörama.
«Ma ise ei palunud istekoha vahetust, kuna tegu oli varuväljapääsu kohaga ja lend Amsterdami tavalisel kohal sama lennukiga ei olnud minu kahemeetrise kasvu juures meeldiv kogemus,» lisas Toomas.
Mehe kinnitusel oli lend võrdlemisi täis olnud ning vähemalt tema enda läheduses istunud reisijatel ta sarnast muret tähele ei pannud. «Saan aru, et tehniliselt poolelt ei ole tegu maailma kõige kriitilisema veaga ja mõni iste võib ka sellises seisukorras olla lennukis, aga selle kohta peab olema märge väljas ja istuma suunata sinna ei tohiks,» nentis Toomas.
Kuigi Nordic Aviation tunnistas oma vastuses reisija kaebusele, et sellises seisukorras istmete olemasolu ja vead lennukisalongis on ka nende jaoks vastuvõetamatud ning nad on juba korduvalt BMI Regionaliga sellel teemal ühendust võtnud ja puudusele tähelepanu juhtinud, kordavad nad ka juba varasemalt meedias välja öeldud mõtet, et nende käed jäävad selles olukorras siiski lühikeseks, kuivõrd tegemist ei ole neile kuuluva lennukipargiga.
«Suuremas plaanis ja tulevikku vaatavalt ootame olukorra kordades helgemaks muutumist hiljemalt uue aasta alguses, kui saame kasutusse oma lennukipargi koos Eesti meeskondade ja eestikeelse pardateenindusega,» selgitas lennufirma esindaja.
Kartma siiski ei pea
Endine piloot Rein Porro tunnistas, et nendesse lennukitesse, mida Nordic Aviation Group praegu kasutab, ta istuda ei kavatse. «Selge see, et ilmselt on masinad vanad. Üks insener lendas siin kaks nädalat tagasi, ütles, et tead, lennuk nagises ja nigises. Ma tean nelja oma tuttavat, kes ütlesid, et rohkem nad selle süsteemi pileteid ei osta, et kasutavad Lufthansat või SASi,» rääkis Porro.
«Kõik nutavad muidugi taga Estonian Airi,» nentis Porro ja lisas: «Ega siia Eestisse ei tule mingi korralik firma, üritatakse hästi odavalt saada ja odavalt saad ainult kehva.»
Sloveenia firma Adria Airwaysi lennukeid Porro sõnul siiski kartma ei pea. Euroopa lennuohutuse agentuuri (EASA) kehtestatud ühtsed lennundusreeglid on kohustuslikud kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele, sh Sloveeniale.
«Iseasi on, kuidas ühe või teise riigi lennuamet on pädevate inimestega komplekteeritud, kuidas nad suhtuvad oma töösse ja kui palju on korruptsiooni,» lisas Porro ja möönis, et mitte kõikides riikides, näiteks Poolas ja Slovakkias, ei järgita seadusandlust täie tõsidusega. «Masinad on räpased, poollagunenud, tihendid tilguvad jne,» loetles ta.
Nordic Aviation Group ei ole seadusandluse mõistes käitaja ehk operaator, mistõttu ei ole NAGile välja antud lennuettevõtja sertifikaati, selgitas lennuameti lennundustehnika osakonna juhataja Kalle Allikson. Teiste sõnadega, NAG ei opereeri lennukitega, vaid tegeleb vahendusega. Lende teostavad välisfirmad Eesti jaoks välismaistel lennukitel. Nii peavad Nordic Aviationi lennukite lennukõlblikkuse üle järelevalvet nende lennukite registreerijariikide ametkonnad.
Eesti lennuametil on võimalus teha nendel lennukitel vaid perroonikontrolli. Perroonikontrolle on seni tehtud seitsmel korral. «Leiud ei ole olnud oma iseloomult sellised, mis keelaksid lennukit kasutada lennutegevuses,» kinnitas Allikson.
Eestikeelne pardateenindus tuleb pärast jõule
Nordic Aviation Groupi kommunikatsioonijuht Liis Veersalu nentis, et lendude jätkamise võimalus sai Estonian Airi tegevuse lõpetamise järgselt loodud vaid nädalatega ning vastavalt võimalustele. Nii said sõlmitud koostöölepingud mitme erineva Euroopa lennufirmaga, kelle lennukiparki täna kasutatakse. «Peatselt saame aga lendama hakata juba oma lennukite ja Eesti meeskondadega ja siis ei sõltu me enam nii palju teistest,» lausus ta.
«Me väga loodame, et esimene Eesti meeskond alustab lendamist pärast jõule, juba selle aastanumbri sees,» teatas Veersalu.
Tõenäoliselt on esialgu tegu ühe eestikeelse pardameeskonnaga. Peatselt koolitatakse välja uus grupp ja vastavalt sellele võetakse kasutusele ka uued lennukid.
«Me saame esimese oma lennuki õhku kas 2015. aasta lõpus või 2016. aasta alguses. Kas me tahame seda juba jõuludeks? Jah! Kas võib juhtuda, et saame alles jaanuariks? Jah!» lisas juhatuse liige Erik Sakkov. Nordic Aviationi lennukipark hakkab koosnema Bombardier CRJ tüüpi lennukitest.
Kui kuulduste järgi loobuvad osad ärikliendid juba Nordic Aviationi vahendatavate lennukitega lendamisest, kinnitavad näiteks Starman ja Swedbank, et nemad pole kodumaise lennufirma teenustest loobunud.
Starmanis valitakse lende sihtkoha ja sobiva lennuaja järgi, mitte lendu opereeriva ettevõtte järgi, sõnas ettevõtte kommunikatsioonijuht. Ka Swedbank pakub jätkuvalt töötajatele töölähetusteks Nordic Aviation Groupi reise.
«Tööreiside lennupiletite tellimine toimub läbi koostööpartneri online-süsteemi, mistõttu töötajad teevad ise valiku, millise lennuettevõtte lende nad kasutada soovivad. Valiku tegemise aluseks on reeglina lennuplaani sobivus töölähetuste ajakavasse ja pakutav hind,» lausus Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.
Estraveli lennupiletite ja reisikindlustuse müügidirektor Mauri Saarend ütles, et Estravelit ei ole ükski suurklient teavitanud, et mõne lennufirma teenuseid neile enam edaspidi pakkuda ei tohiks.
«Kuigi Eesti ajakirjandus armastab Eesti lennufirmade ettenähtud graafikust kõrvalekaldeid väga prominentselt kajastada, tuleb siiski tõdeda, et tehnilistest viperustest või muudest asjaoludest (streigid) tingitud lendude hilinemisi ja tühistamist tuleb ette kõikidel lennuettevõtetel üle maailma,» märkis Saarend.
«Meie väikesel turul ei ole valikut just väga palju ja otsused tehakse ikkagi konkreetsetest lennugraafikutest ja hindadest lähtuvalt,» lisas ta.
Suurima müügiga lennufirmad on Saarendi sõnul Eesti turul hetkeseisuga Adria Airways (ehk sisuliselt Nordic Aviation Group), Finnair, Lufthansa ja Air Baltic. Tõusvas joones läheb SASi, Turkish Airlinesi ja Aerofloti piletite müük.
Ärireisijate hulgas on populaarsemad sihtkohad Brüssel, Vilnius, Stockholm, Kopenhaagen, Riia, Amstedam, Pariis, Helsingi, Moskva ja London.