Stilisti Merit ja floristi Peter Boeijkensi pühadelaud orhideedega

Peolaua peaproov: Peter ja Merit Boeijkensi peres kohtuvad jõuluõhtul Hollandi ning Eesti maitsed ja traditsioonid. Foto: Toomas Tatar

• Stilist Merit ja florist Peter Boeijkens jagavad ideid jõuludeks.

Eesti-Hollandi segapere, stilisti Merit ja floristi Peter Boeijkensi jõululaud on kõike muud kui tavaline. Tänavu kohtuvad seal suursugused orhideed ürdise küülikupraega ning kuldsed pühadekäbid jäise jõhvikasorbetiga.

Toiduretseptid leiate juuresolevast loost "7 retsepti, mida võiksid pühadeajal katsetada".

Jah, eheda kuuse või nulu toovad Merit ja Peter Boeijkens pühadeks alati tuppa ja riputavad sellele vanamoodsad ehtekuulid külge. Kuid jõululaud on loomingulise paari ja nende kolme poja kodus kui värvikas kokteil Eesti ning Hollandi maitsetest ja traditsioonidest.

Nüüd, kui advendiaeg käes, käib nende merelähedases kodus meie pilgu all jõululaua peaproov. Inspiratsiooni jätkub seal mitme õhtu jagu.

Meeleolu on aasta viimase kuu pühadele omaselt kammerlik. Toas on hämar valgus, küünlad süüdatud, mängivad vanad kirikulaulud ja tüüne klassika. «See kammerlik õhustik meeldib mulle jõulude juures eriti ja üldse on need kuidagi eriti ilusad pühad,» ütleb Merit ja meenutab, et tema lapsepõlvekodus lauldi pärast kirikuskäimist alati üheskoos ka vanu jõululaule.

Jõuluks lilleilu

Lillede hingeelu pisiasjadeni tundev Peter seab lauale burgundiapunastest orhideeõitest, tillukestest õuntest, kuldsetest käbidest ja küünlaalustest siugleva vaniku. Ka läinud sajandi algusest pärit kuldsete servadega antiikne portselanserviis, mida kasutatakse üksnes pere kõige tähtsamatel õhtusöökidel, saab kõrvale orhideeõied. Laua värvirütm tuleb burgundiapunane ja kuldne.

Peteri käe alt klassikalist okaspuurohelist lauaehteks pühadeks enamasti ei tulegi ja igal aastal on kaunistused isemoodi. Nagu Hollandis üldse armastatakse jõuludeks teha lilleseadeid, eelistab ka tema lilli, eriti just orhideesid. Sel aastal Vandasid, sest need püsivad laual ilma veeta värsked kuni kaks päeva. «See on selliste lauakaunistuste puhul olulisim omadus,» rõhutab ta.

Võib kasutada ka ratsuritähte, mis tuleb veeta toime ühe õhtu kuni päeva. Kui kooslusesse sobib, võib valida ka suured ja lopsakad valged orhideed, asetades need lauale siuglema koos varrega või õiekaupa. Roosiõisi saab kasutada vaid siis, kui need on otsapidi väikesesse veeanumasse torgatud.

Peteri floristikäekirja iseloomustab ka lihtne stiil. Selline, millega saab tegelikult igaüks hakkama. Samuti soovitab ta silmas pidada, et lauakaunistused ei oleks liiga suured ega kõrged, sest siis segavad need sööjate omavahelist suhtlust ja toiduga askeldamist.

«Muidugi klapivad lauale imehästi ka käepärasemad ja traditsioonilised okaspuuoksad ning muu roheline, näiteks sammal. Värvidest jõuluklassika punane ja kuldne. Ka värvilisi puuvilju ja kuuseehteid annab kaunistuseks kombineerida. Küünlad aga on suisa kohustuslikud, nendeta ei saa kuidagi,» räägib Peter. Seejuures võiks alati hoida üht joont ning värvide, stiilide ega taimesortide kuhjamisega ei maksa üle pakkuda.

Punase kapsa traditsioon

Kui köök on Boeijkensite juures enamasti Meriti päralt, siis pidulikumatel ja külaliserohkematel söömaaegadel tuleb ka Peter appi. Tema tunneb kõige paremini liharoogade valmistamise kunsti, Meritile on hingelähedasemad lahedad köögiviljaroad ja magus.

Et kumbki ei armasta ülemäära rammusaid ja kõhule raskeid toite, püütakse ka peoõhtu menüü koostada nii, et see keha liialt ei kurnaks. Enamasti küpsetatakse parti või küülikut – Peteri ema retseptide järgi –, tänavu pannakse ahjupotti küülik. Ükskõik millise liha kõrvale hautatakse nende kodus aga juba aastaid hollandipärast punast kapsast õunte ja vürtsidega. Seda just selle kergema loomu tõttu, mida eestlaste rasvase hapukapsa kohta öelda ei saa.

Värvi armastab Merit liha juurde lisada kõige erinevamate puu- ja köögiviljadega. Ahjukartulid, mida ta seekord küpsetab küülikuleemes, esindavad laual Eesti kööki. «Lapsena olid ahjukartulid ja verivorstid jõuluks mu lemmiksöök,» mäletab ta.

Et aga Peter väga verivorstist ei pea, siis need on nüüdseks pühademenüüst väljas. Tema lapsepõlvekodus, toona veel üsna vaeses Hollandis, oli piduroaks hoopis veiseliha, mida peeti eriti luksuslikuks. Ning pühade tähtsamad ja suuremad söömaajad olid Hollandis siis ja on ka praegu jõulu esimesel ja teisel pühal, mitte jõululaupäeval nagu Eestis.

Road päev ette

Muidugi tahab suurem söömaaeg tarka planeerimist. Suuresti valitakse nii jõuluõhtuks kui ka muudeks aasta lõpukuu pidusöökideks säärased road, mida saab eelmisel päeval ette teha, ja peoõhtuks jääb üksnes toidu viimistlus.

Eriti puudutab see magustoite – «Sorbetid, tordid, koogid, samuti mu suured lemmikud ja meie maja magustoiduklassika, brüleekreemi ja Pavlova koogi saab põhiosas eelmisel õhtul valmis teha,» toob Merit näite. Ka säärase keeruka töö nagu granaatõuna puhastamise võib ette võtta juba eelmisel päeval. Samuti küpsetavad nad küüliku päev enne jõululaupäeva valmis ja soojendavad pidulikuks õhtusöögiks üles. «Roog ei kannata sellest karvavõrdki,» ütlevad Boeijkensid oma kogemuse põhjal.

Sel moel säästetakse aega niigi sagimisrohkel jõuluõhtul kõigeks muuks – kellel on vaja jõuda kirikusse või kalmistule küünlaid süütama, kellel jälle valmistuda jõuluvana külaskäiguks.

Kõigist juuresolevaist retseptidest peaks jätkuma kaheksale sööjale. Just nii palju istub inimesi tänavu ka Boeijkensite pere pühadelauas Suurupis.