Raudtee kehv seisukord teeb sõitjad murelikuks

Mitte alati pole rongi hilinemine Elroni süü.

FOTO: Kalev Saar/Postimees

Igapäevane rongisõitja avastas pideva hilinemise põhjuseid uurides, et rongid hilinevad raudtee kehva seisukorra ja remondi tõttu.

«Sõidan iga päev Elroni Türi-Tallinna rongiga tööle ja umbes kuu tagasi hakkasid rongid aga järjepidevalt neli kuni üheksa minutit hilinema,» kirjutas lugeja.  Konduktorid põhjendasid hilinemisi sõitjatele iga kord erinevalt ja Elroni kodulehel olid üleval teated taristurikkest üksikute reiside kaupa. «Justkui oleks tegemist üksikjuhtumiga,» tõdes pöörduja.

Ta uuris arusaamatute hilinemiste kohta ka Elronilt ja sai huvitava vastuse. Nimelt olevat enne Raplat rööpad nii halvas olukorras, et rongil on keelatud sõita kiiremini kui 30km/h ja olukord pidi loodetavasti paranema kevadeks.

«Ma kardan, et tegu pole üksiku kohaga. Ju selliseid viimase vindi peal lõike on veel,» oli ta veendunud. Ta tõi näiteks suvise käigu Käru-Türi raudtee äärde. «Nähes seal raudtee olukorda tekkis kõhe tunne. Katkised liiprid, pooleldi väljas naelad,» jagas ta oma kogemust. «Millal hakkavad rongid liikuma 50km/h? 120km/h on ilmselt unistus,» soovib ta teada.

Elroni ohutusjuhi Pille Pärnjõe sõnul hindab raudtee korrasolekut ja määrab sõidukiirused raudtee valdaja, st raudteeinfrastruktuuri ettevõtja (Edelaraudtee – toim). «Kiiruse piirangud ei tähenda alati, et on tegemist ohtliku lõiguga. Tavapärane on, et rongide liikumiskiirust alandatakse remonttööde alas (piirkonnas), kus töötavad teetöölised ja teemasinad. Samuti alandatakse kiirust uute lahenduste kasutuselevõtu algperioodil, nt muudetud signalisatsiooniskeemide korral,» selgitas ta.

Edelasuuna rongide sagenenud hilinemised on Pärnjõe sõnul tingitud Lelle jaama rekonstrueerimistöödega, kus muudetakse pöörangute juhtimissüsteemi.

Edelaraudtee pressiesindaja Marko Paloveeri kinnitusel ei ole nemad  kehtestanud 30 km/h kiirusepiirangut.  «Enne Raplat on üks 2,7 km pikkune lõik, millel kehtib 40 km/h kiirusepiirang. Piirang kehtib alates 12. oktoobrist 2015,» ütles Paloveer.

Ta lisas, et maksimumkiirust (160 km/h) ei saavuta rong mitte kusagil. «Kui aga silmas pidada liikluskorralduslikult kehtestatud kiirust, siis see on tagatud kogu infrastruktuuri ulatuses, välja arvatud ajutised piirangud,» rääkis Paloveer.

Kuigi puitliipritel oleva raudtee puhul on Paloveeri sõnul alati võimalus, et ajutiselt tuleb kehtestada kiirusepiiranguid, siis täna on infrastruktuur sellises korras, et see risk on minimaalne. «Türi-Viljandi kapitaalremonditud lõik on nii heas tehnilises seisus, kus kiiruse piirangu risk on nullilähedane. Ka puitliipritel olev Rapla-Türi lõik on nii heas korras, et seal on võimalik kehtestatud kiirust hoida,» ütles ta. 

Tallinn-Rapla lõigul käivad praegu remonditööd ja pärast remondi lõppu 2017. aastaks saab ka see lõik sarnasesse korda, kus kiirusepiirangu kehtestamise risk on nullilähedane. «Liiklusgraafikut Rapla remont aga ei mõjuta, sest lisaminutid olid sõiduplaani juba eelnevalt sisse planeeritud,» kinnitas Paloveer.

Ta lisas, et lühiajalised hilinemised Lelles on tingitud töödest Lelle jaamas, mis on vajalikud, et tagada tulevikuks rongide kokkuliitmise võimekus. Need tööd saavad läbi selle nädala (6.12 – toim)lõpuks.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles