Jäätmekäitlus muutub veelgi efektiivsemaks

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus ringmajanduse pakett muudab jäätmekäitluse veelgi tõhusamaks.
Uus ringmajanduse pakett muudab jäätmekäitluse veelgi tõhusamaks. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Keskkonnaministeerium tutvus eelmisel nädalal Euroopa Komisjonis vastu võetud ringmajanduse uue ja senisest nõudlikuma meetmepaketiga, mis muudab jäätmekäitlust veelgi tõhusamaks ja katab erinevalt varasemast toote kogu olelusringi.

Ringmajanduse põhieesmärk on jäätmete vähendamine ja keskkonnakaitse, kuid ühtlasi ka kogu majanduse toimimise põhjalik muutmine. Komisjoni esitatud ringmajanduse tegevuskavas kirjeldatakse meetmeid ringmajanduse suletud ahela loomiseks, mis hõlmaks toote kõiki etappe alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluseni.

Lisaks ringmajanduse tegevuskavale võttis komisjon vastu ka jäätmeid käsitlevad ettepanekud, milles on esitatud pikaajalised eesmärgid ringlussevõtu suurendamiseks ja prügilatesse ladestamise vähendamiseks.

«Olmejäätmete kohta on uues paketis seatud eesmärgiks saavutada ladestamise osakaal 10 protsenti aastaks 2030 - eesmärk, mille Eesti täitis juba 2014. aastal. Mõnegi muu numbrilise eesmärgi saavutamiseks peab Eestis aga tõsiselt pingutama, seda nii olme- kui pakendijäätmete eesmärkide osas, kuid need ei ole samuti 10-15-aastase perioodi peale võimatud,» kommenteeris keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek..

Paketi üldisemad eesmärgid on seotud jäätmetekke vähendamisega, eriti toidujäätmete vähendamisega. «Biojäätmete liigitikogumist tuleks arendada, need töödelda kas kompostiks või biogaasi tootmiseks kääritusjäägiks nii, et selle saaks viia tagasi põllumajandusmaadele, kus need võiksid osaliselt asendada ka kunstväetisi,» leidis Eek.

Eeki sõnul on ehitus-lammutusjäätmete osas eesmärgiks nii tekkekoguste vähendamine, aga ka senisest põhjalikum sortimine ja edasine taaskasutamine. «Eestis kasutatakse ehitus-lammutusjäätmetest üle 70 protsendi, valdavalt kaevandatud aladel tagasitäiteks, kuid liigitikogumises on palju arenguruumi ka ehitussektoris,» loetles ta eesmärke.

«Kokkuvõtvalt võib öelda, et uus pakett on jäätmekäitluse osas varasemast läbitöötatum ja terviklikum. Eesti on EL-i jäätmekäitlushierarhia rakendamise ja ringmajanduse eesmärkide suunas liikunud juba varem, uus pakett võimendab senised protsesse veelgi,» märkis Eek.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma sõnul antakse uue ringmajanduse paketiga ettevõtjatele selgelt märku, et EL kasutab ressursside säästvamaks kasutamiseks ja majanduse ümberkujundamiseks kõiki olemasolevaid vahendeid.

Ühe olulise meetmena on tegevuskavas ette nähtud ökodisaini töökava aastateks 2015–2017,  mis sisaldab lisaks energiatõhususele ka toodete parandatavuse, vastupidavuse ja ringlussevõetavuse meetmeid, mis suurendavad toodete ja tooraine kvaliteeti. Nende meetmete abil on võimalik pikendada näiteks elektroonikaseadmete eluiga.

Euroopa Komisjon võttis uue paketi vastu 2. detsembril, Eesti on alustanud uue ringmajanduse paketi osas analüüsi ja seisukohtade kujundamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles