Mida rääkida lapsele, kes saab elu esimese mobiiltelefoni?

Nutitelefon.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Kõige sagedamini saavad lapsed oma esimese mobiiltelefoni vanematelt koolimineku puhul või jõuluvanalt oma esimesel talvisel koolivaheajal. Lastele jõulukingituste tegemise eel annab ekspert nõu, millised õpetussõnad peaksid telefoniga kaasas käima.

«Kuigi tänapäeval kuulub telefon pea iga algklassilapse põhivarustusse, unustatakse paljudes peredes anda telefoniga kaasa õpetussõnad ja juhised, kuidas seda hoida või kasutada,» tõdes Nutikaitse juhtkomitee liige, Tele2 tootedirektor Katrin Aron ja lisas, et esimese telefoniga kipub äpardusi juhtuma ka kõige eeskujulikumatel lastel.

Mullu Nutikaitse projekti eestvedajate tellitud Emori uuringu kohaselt omavad juba 38 protsenti meie 6-8aastastest lastest isiklikku nutitelefoni. Samast uuringust selgus, et sellises vanuses laste jaoks on pereliikmed praktiliselt ainsaks allikaks, kust telefoni kasutamiseks juhiseid saadakse.

Et äpardusi ennetada, kutsub Aron vanemaid üles enne kingituse üleandmist lapsega maha istuma ja tõsiselt rääkima. «Esimeseks teemaks võiks olla hoolas telefoni hoidmine ja lapsele tasub rõhutada, et telefon on õrn ja võib saada kahjustada, kui jätta ta trennikotti märgade riiete vahele või loopida koolikotti, kus telefon on sees,» sõnas ta.

Riskide maandamiseks soovitab Aron noorimate pereliikmete telefonidele teha seadmekindlustuse, mis maksab levinuimate lastele ostetud telefonide puhul alla kahe või kolme euro kuus, olenevalt telefoni hinnast, ent hüvitab õnnetuse korral telefoni remondi.

Ole võõraste läheduses ettevaatlik

Vähem oluline teema ei ole Aroni kinnitusel ka mobiili kaitsmine teiste eest – laps peab mõistma, et telefon võib olla tema esimene isiklik hinnaline ese, mis pakub huvi ka pikanäpumeestele. «Seetõttu on asjakohane selgitada, et telefoni ei tohi hoida kohas, kust võõrad selle kergesti kätte saavad – näiteks koolikoti välimises sahtlis või riiete lahtises taskus,» loetles ta.

Kuna lapsest mobiiliomanik on vargale kergem saak, soovitab Aron lapsi veenda, et telefoni näppimisega aja sisustamine pooltühjas ühistranspordis või pimedal ajal inimtühjadel tänavatel liikudes võib olla ebaturvaline.

Kui aga lapsele läheneb võõras palvega telefoni helistamiseks laenata, tuleks Aroni arvates õpetada last sellest keelduma. «Laps võiks sellises situatsioonis julgelt soovitada abiküsijal pöörduda mõne täiskasvanu poole,» pakkus ta.

Telefon on isiklik tarbeese

Aroni sõnul saavad paljud probleemid alguse mitte võõrastest, vaid laste oma sõpradest, kes tahavad tema telefoni laenata. Kui aga sõber selle kogemata katki teeb, ootamatult suure arve tekitab või telefoniga lollusi korda saadab, peab vastutama ikkagi laps ise.

«Räägi lapsele rahulikult, et telefon on tema isiklik tarbeese, mida ei tasu kellegi teise kätte anda ega jätta oma käeulatusest eemale, näiteks unustada vahetunniks klassi lauale, sööklasse või garderoobi,» ütles Aron ning soovitas lapsele ka selgitada, mis võib juhtuda – telefoni kaotsimineku kõrval võib klassikaaslane naljaviluks kallitele teenusnumbritele helistada või ebameeldivaid «naljasõnumeid» saata.

«Et telefoni võõraste pahatahtlike näppude eest kaitsta, tuleks lapse telefonile panna peale ekraanilukk, mis on kõige odavam ja lihtsam kaitse nii varaste kui sõprade vempude eest. Nagu arvutikasutuses on parool iseenesestmõistetav, et aitab ka nutitelefoni ekraanilukk hoida võõraid oma eraelulistest andmetest eemal ja takistab neil suuri arveid tekitamast,» soovitas Aron.

Kui juhtubki, et telefon ongi kaduma läinud, peaks laps mõtlema läbi, kus ta telefoni viimati kasutas, otsima loogilised kohad mitu korda läbi ning laskma võimalusel sõbral endale helistada. «Kui telefon välja ei tule, ei tohi laps peljata vanematega ühendust võtta, et nad saaksid SIM-kaardi sulgeda,» rääkis Aron.

Pange reeglid paika

Veel üks tähtis teema, kus tuleb reeglid ja piirid ühiselt paika panna, on lapse enda telefonikasutus. «Lastel võib tekkida kiusatus esimest telefoni üle kasutada – näiteks helistada sageli ilma olulise põhjuseta vanematele tööle. Selle vältimiseks leppige juba alguses kokku, millal laps võiks ja peaks vanematele helistama,» ütles Aron.

Emori uuringu andmetel peavad vaid 41 üptosenti lastest vanematelt äppide allalaadimiseks luba küsima, ülejäänutele pole ilmselt kodus reegleid paika pandud. Et arved üle pea ei kasvaks, soovitab Aron kodus fikseerida, milliseid teenuseid on lapsel lubatud kasutada ning missuguste puhul on tarvis enne vanematelt luba küsida.

«Vähemkogenud lapsele tasuks kaasa anda ka õpetussõnad, et on olemas tavapärasest erinevad telefoninumbrid, näiteks lühinumbrid ja 900-algusega numbrid, millele helistamine on kallis,» märkis Aron. Ta ütles, et vestluse lõpus võiks lapselt meeldetuletuseks küsida kontrollküsimusi, kuidas mingis olukorras käituda. «Nii kingid endale südamerahu, et oled teinud kõik endast oleneva, et laps oma esimesest telefonist pikalt rõõmu tunda saaks,» lisas Aron.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles