Soovitused, mis aitavad ka jõuluajal tühja rahakotti vältida

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht ja SEB kogumis- ja investeerimistoodete müügijuht Katrin Laks
Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht ja SEB kogumis- ja investeerimistoodete müügijuht Katrin Laks Foto: Sander Ilvest

Kuigi igakuiselt hoiavad tänaseks oma rahaasjadel silma peal ligi pool ehk 44 protsenti eestlasest, ei tähenda see veel, et olukord eestlaste säästude osas üleliia optimistlik oleks.

«See tõusutrend on märgatav,» rääkis pangaliidu finantshariduse toimkonna juht ja SEB kogumis- ja investeerimistoodete müügijuht Katrin Laks. Kolm aastat tagasi, kui rahandusministeerium viimati tellis Eesti rahva finantskirjaoskuse uuringu, oli see number 11 protsenti väiksem. Sellesse, et nende inimeste arv on kolme aastaga üle kümne protsendi kasvanud, on Laksi hinnangul andnud oma panuse nii haridussüsteem, pangad kui ka pangaliit. Kindlasti on ka neid, kes said õppetunni viimasest finantskriisist ja püüavad täna oma rahaasju rohkem jälgida.

«Me muidugi loodamw finantsharidust jagades ka seda sisse tuua, et eelarve tegemine võiks olla pikem vaade – mitte ainult kuu, vaid pigem poolaasta ja aasta, et saakski planeerida selliseid suuremaid kulutusi ette,» kostis Laks, lisades, et sama lugu on ka jõuludega. «See on ka asi, mida annab ette planeerida, mitte mõelda kolm päeva enne, et mis saab ja kogu raha siis mängu panna,» tähendas ta.

Populaarseim vahend – paber ja pliiats

«See moodus, kuidas seda eelarvet peetakse, on enamasti selline, et jälgitakse kenasti oma kontoväljavõtteid, pannakse Excelisse kirja või kasutatakse mingeid muid elektroonilisi mooduseid, mis pankadel pakkuda on,» kirjeldas Laks, lisades, et tema hinnangul on siiski kõige populaarsemaks viisiks jätkuvalt jäänud ikkagi lihtne paber ja pliiats.

Kuigi tavainimeste hoiustemahud pidevalt kasvavad, on selles siiski vähe põhjust rõõmustamiseks. «Enamasti me kohtame kliente, kellel see raha tagavara täna ei ole selline, et me võiksime selle kohta öelda, et kõik on hästi,» nentis Laks, viidates sellele, et üldjuhult siiski ei ole inimestel soovitatava kolme kuni nelja kuu kulutuste jagu puhvrit. Näiteks inimesel, kelle vältimatud kulutused kuus küündivad 1000 euroni, peaks see siis jääma 3000 kuni 4000 euro vahele. «Enamasti on see väga vähestel,» tähendas ta.

Eelarve tasakaalust peab ta olulisemaks seda, et inimesed oleks pigem tulude osas plussis. «Sest tasakaal tähendaks seda, et ma kulutan täpselt sama palju ära, kui teenin ja sisuliselt tähendab see seda, et mul ei ole mingit võimalust säästa, kas siis ootamatusteks, planeeritud suurema ostu jaoks või tuleviku tarbeks,» selgitas pangatöötaja.

Vähemalt kümme protsenti säästufondi

Üldiselt tuleks oma eelarvet korrastama hakates alustada sellest, mis liiki kulutustega on tegemist. «Mis on läbivad ja vältimatud kulud, mis peab ära tasuma ja ilma milleta ei saa – laenud, liisingud, krediitkaardid, järelmaksud,» märkis Laks, lisades, et vältimatute kulude alla käivad veel ka näiteks eluasemele, toidule ja telefonile minevad kulud, kooli- ja trennitasud.

«Siis vaadata – kas jääb üle vähemalt kümme protsenti sissetulekust,» sõnas ta, viidates siinjuures sellele minimaalsele osale, mis inimene võiks igakuiselt säästa ja juba palgapäeval tõsta selle ära teisele arvele. «Kui me teeme seda niimoodi, et vaatame kuu lõpus, kas jäi järgi, siis 99 protsenti võib öelda, et kunagi järgi ei jää – see liigutus võiks olla kohe palgapäeval,» tähendas ta, lisades, et kui midagi jääb ka kuu lõpus järgi, siis võiks ka selle teisele arvele tõsta, olgu siis tegemist kas kogumishoiusega või lihtsalt teise arvelduskontoga.

«Oluline on see, et ta ei jääks samale arvelduskontole, sest sealt on väga lihtne seda ära kasutada,» märkis Laks. Ta lisas, et praktika on veel näidanud ka seda, et säästmisele aitab paremini kaasa ka see, kui on tehtud püsikorraldus, millega iga kuu alguses näiteks palgapäevale järgneval päeval läheb kindel summa juba automaatselt kontolt maha.  «Kui me jääme selle peale lootma, et ma kindlasti teen selle, siis läheb päev, kaks, nädal edasi ja lõpuks ongi kuu lõpp käes ning siis mõtled, et seda raha ma ka ei hakka sinna kandma, see kindlasti kulub kuhugi õigesse kohta ära,» põhjendas ta.

Küll ei soovita ta aga ootamatusteks säästetud rahatagavara riskantselt paigutada, kuna ootamatused võivad tabada just siis, kui investeeringutel ei pruugi olla kõige parem seis. «Need käivad kuidagi käsikäes,» nentis Laks, lisades, et investeeringut väga ebasoodsal hetkel maha müües võib juhtuda, et saab sealt tagasi märksa vähem raha, kui inimene ise sinna pannud on. «See kolme-nelja kuu kulutuste jagu võiks olla hästi turvaliselt paigutatud raha,» soovitas pangatöötaja.

Ette planeerimine on võti

Tema sõnul aitab nii pühadeajast kui teistest ootamatutest väljaminekutest välja tulla ette planeerimine. «Mõtle nende asjade peale ette, mis sul tulemas on – mitte see moment, kui tee läheb libedaks ja näiteks on autol vaja talverehve,» rääkis Laks, viidates, et selliseid väljaminekuid võiks juba aasta aega enne planeerima hakata. Küll aga tõi ta välja, et kui kümme protsenti igakuiselt võiks kõrvale panna ootamatusteks, siis sellisteks suuremateks ostudeks – mille alla kuuluvad ka rehvid või jõulukulutused – võiks veel täiendava kümme protsenti säästa.

«Kui ongi, et jõulud on nüüd kohe tulemas ja enam ei õnnestu midagi säästa ega planeerida, siis see teadmine tuleb tulevikku kaasa võtta – et proovingi suuremateks väljaminekuteks säästa,» märkis Laks. Kui aga ei ole enam jäänud muud võimalust, kui minna laenu teed, siis soovitas ta võtta hetkeks aeg maha ja mitte haarata mõne kiirlaenu järele, vaid kaaluda ka mõnda varianti, mida kodupank pakub. «See võib olla oluliselt odavam lahendus, kui võtta kiirlaen,» märkis pangatöötaja.

Tema sõnul suurendab kiirlaen emotsioonioste, samas kui mõnda oma panga laenuvarianti kaaludes kaob paari päevaga ostutuhin ära ning inimene saab ise ka aru, et tal ehk ei olegi seda asja vaja ja emotsioon lahtub. «Äkki see asi, mille jaoks ma tahan seda laenu saada, ei olegi nii mõistlik asi,» tähendas ta. Kingituste ostmiseks ta pigem ei soovita laenu võtta.

Säästmisest pikaajaline harjumus

«Siin on spordiga kerge paralleel – selleks, et meistriks saada tuleb ka ju harjutada,» sõnas pangatöötaja selles osas, millest tuleks juhinduda, et säästmisest saaks pikaajaline harjumus. Nii nagu spordi puhul võib alguses olla raske end kätte võtta, kehtib sama ka säästmise puhul. «Kui see asi on kätte võetud, oma kulud üle vaadatud, mingid järeldused tehtud – palju mu sissetulek on, palju mul on vältimatuid kulutusi, palju on mul võimalik säästa –, ja niimoodi mõned kuud järjest, siis on juba oluliselt kergem ja see muutub suhteliselt iseenesest mõistetavaks ja tekib harjumus,» rääkis pangatöötaja.

Ta tõi ka välja, et tihtipeale toovad just madalama sissetulekuga inimesed peamiseks vastuargumendina välja, et nad teenivad nii vähe, et nad ei näe sealjuures väga võimalust säästmiseks. «Tegelikult eelarvet tuleb teha eriti veel neil inimestel, et näha, mis raha neil hädavajalikest kulutustest üle jääb ja kuidas seda siis oleks mõistlik kulutada,» sõnas Laks.

Tema sõnul aitab säästmisele kaasa ka see, kui eesmärk on võimalikult täpselt ja konkreetselt sõnastatud. «Ehk see võiks olla konkreetne asi, mille jaoks ma tean, et tuleb säästa – kui see asi on välja mõeldud, siis on seda distsipliini ka palju lihtsam järgida,» selgitas pangaliidu finantshariduse toimkonna juht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles