Videoeksperiment: kas saunarituaal on oma nime väärt?

Mitmel pool üle Eesti on tervisekeskustes ja spaades võimalik osa võtta saunarituaalist – mis see täpselt tähendab ja kas ta ka oma nime väärt on, uuris Postimees läbi videoeksperimendi.

«Mis lõhn see just oli, mis sinna kivide peale läks?» küsin ise rituaali võrdlemisi alguses ja saan teada, et tegemist oli värske kasega. Hiljem järgnevad sellele veel apelsini, eukalüpti, tõrva aroomid. Tavapäraselt pooletunnise, kuid eksperimendi käigus pooleteist tunniseks kujunenud rituaali käigus lisab ligi pool aastat ametis olnud Rakvere Aqva Spa saunameister Aleksander Pool (39) leiliveele ka erinevaid saunaaroome. Vihtlemine toimub kunstvihaga, mis on saunameistri enda poolt 13 aastat tagasi väljamõeldud ja mida ta ise nimetab leililaksuks.

«Juhtus niimoodi, et käisin välismaal, Kreekas ja läksin seal sauna – leidsin, et lavad on leiliruumis lakitud ja siis, kui ma palusin, et nad teeksid mulle sauna soojaks, nad ei teadnud, kuidas seda õigesti teha,» kirjeldas Pool. Pettumust tollasele saunakäigule lisas ka asjaolu, et kui ta küsis viha järele, siis küsiti talt tavalise kaseviha eest hingehinda, ning pärast sauna kuumemaks kütmist hakkas ka lakk lavalaudade peal haisema.

Saunaaroomid, vihtlemine ja ootamatud üllatused

Hiljem tekkis tal idee, kuidas ka sellises saunas edukalt vihaga hakkama saaks. «Korjasin kõik kilekotid kokku, lõikasin ribadeks ja panin nad nagu mopiharjad kokku,» kirjeldas mees, milline nägi välja tema esimene kunstviht. Kuna aga isegi kunstviha puhul eeldavad inimesed, et ta välimuselt sarnaneb tavalisega vihaga, siis nimetas mees selle ümber leililaksuks. Kuigi, pean omast kogemusest tunnistama, et tavaline kaseviht laksatab ikkagi märka valusamalt, kui leililaks.

Ülessoojendamisele aitab saunameister ise kaasa saunalehvikutega, millega ta keriselt tulevat sooja laval istujatele lehvitab. «Tavaliselt nii see protsess algab,» rääkis saunameister, kes viib rituaali Aqva spaas läbi iga esmaspäeva õhtul pooletunniste vahedega kella 18st kuni 21.30ni. Lisaks protseduuridele, mis selle käigus läbi tehakse, räägib saunameister elavalt juurde ka, mida saunakultuur endast kujutab ning millega selle juures arvestada tuleks.

Saunameister kasutab tavalise leilikapa asemel hoopis leilivihmutit, mis erinevalt tavalisest kapast ei pritsi vett lihtsalt suur sisina ja auruga laiali, vaid piserdab seda vähehaaval ja elegantselt kerise kividele. Selle loojaks on Eestis tuntud kullasepp Artur Rusin, kes sai Rakvere spaa saunameistri kinnitusel Euroopas kunstidisainis teise koha selle eest. «Kui on saunakeris, siis ta ei kõrveta kätt niiviisi, kui tavalise leilikapaga vee viskamine,» selgitas Pool. Ka hoidvat see tema sõnul kerisekive paremini, kui tavalise kapaga vee viskamine.

Saunarituaali ajal kostitatakse saunalisi nii kuuma tee kui apelsini- ja greibiviiludega. See aitab maohappe vähendada. Saunameistri sõnul võib nii enne kui pärast sauna vabalt ka süüa, kuid mitte rasvaseid toite, pigem salatit ja kergemaid asju. Küll aga ei käi tema sõnul absoluutselt kokku saunas käik ja alkohol, kuna viimane suurendab juba niigi kuumuse tõttu tõusnud vererõhku ning võib isegi eluohtlikuks muutuda. «Piir on 240 (lööki minutis – toim) ja see on juba üsna ohtlik,» tähendas saunameister. Ta lisas, et saunas käik ise peaks juba ilma alkoholita olema piisav lõõgastus.

«Kõige suurem grupp on 23 inimest ja kõige väiksem kümme inimest koos minuga,» rääkis Pool, kui palju huvilisi tavaliselt tema poolt läbiviidavatest saunarituaalidest osa võtab. Kes varem pole aga seda läbi teinud, sellel läheb mitu korda, enne kui ta harjub pooletunnise saunas istumisega ära. Küll aga on saunameistri sõnul täiesti normaalne, kui saunakäik lõpuks mitmetunniseks kujuneb. «Saunas käimise eesmärk ju ongi, et me puhkame – meie keha puhkab, aju puhkab, võtame aega sõpradele ja perele,» tähendas saunameister.

Rituaal, mis on oma nime vääriline

Ise näeb Rakvere spaa saunameister oma tööd kui teraapiat, mis aitab sellest osavõtjatel aega maha võtta, lõõgastuda ja saunast mõnu tunda. «Viisteist aastat tagasi oli Eestis veel palju saunamehi ja see oli tegelikult väga kasulik,» sõnas Pool ja kirjeldas ühte legendaarset saunameest, kes istus Tallinna Raua sauna eesruumis ja mängis malet. Saunarituaali nime kandvat teenust võib lisaks Rakvere Aqva spaale Eestis leida veel ka Nooruse spaast Ida-Virumaal, Viimsi spaast Harjumaal, Grand Rose spaast Saaremaal ning Estonia spaast Pärnus. «Tean, et Tallinnas uues Lasnamäe ühissaunas on hoopis saunanaine,» lisas Pool.

Kuigi mina käisin seda rituaali läbi tegemas ühel novembrilõpu esmaspäeva hommikul – ajal, kus nädal alles algab ja aastalõppki veel kaugel –, võin siiski kinnitada, et see saunarituaal on täiesti oma nime vääriline. Pärast pikka saunas istumist, tee joomist, lugude kuulamist, jääkuubikutega üle kallamist ning külmast august ligi 110-kraadisesse sauna minekut tundsin, kuidas kogu maailma raskus oli mu õlgadelt kadunud ning sain justkui uue inimesena oma igapäevatoimetusi jätkata.

Ja kas mitte see polegi rituaali eesmärk – et sa mingit laadi puhastumise läbi teed?

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles