Veel 16 kummalist jõulutraditsiooni üle terve maailma
16. detsember 2015, 18:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahel võib tunduda, et me kõik tähistame pühi ühtemoodi – kaunistame kuuse, küpsetame piparkooke, sööme hunniku toitu ja jagame kingitusi. Aga laias maailmas on väga palju erinevaid ja huvitavaid jõulutraditsioone, millest sa ehk kuulnudki pole.
A Plus vahendab kunstnik Marie Muravski kauneid kaarte, mis on saanud inspiratsiooni kummalistest jõulutraditsioonidest.
Austrias murtakse 4. detsembril kirsioks ja pannakse vaasi. Kui see läheb õitsele enne jõululaupäeva, tähendab see head õnne ja isegi võimalikku abielu.
Valgevenes kuhjatakse vallaliste naiste jalge ette viljaterad ning lastakse kukk ringi käima. See, kelle viljahunnikust kukeke nokkida otsustab, saab kõige esimesena mehele.
Tšehhis loobivad vallalised naised üle õla kingi. Kui jalats maandub ninaga ukse poole, tähendab see uuel aastal saabuvaid pulmi.
Kreekas viskavad poisid seedri- ja tüdrukud kirsioksa lõkkesse. Kelle oks kõige kiiremini põleb, sel tuleb uus aasta õnnerikas ning jällegi ennustavat see abieluõnne.
Haitil panevad lapsed jõulupuu alla õlgi täis sussid, lootuses, et Jõuluvana võtab sussi kaasa ning jätab kingitused asemele.
Itaalias kannavad nii mehed kui naised aastavahetusel värvilist aluspesu, et õnne ligi meelitada.
Jaapanis on jõulud sarnased valentinipäevale ning kõige populaarsem viis armunud paaridel seda tähistada on… süüa koos õhtust kiirtoidurestoranis KFC! See olla isegi nii trendikas, et jõuluõhtul on vaja laud reserveerida.
Mehhikos, Oaxaca linnas nikerdavad pered redistest erinevaid kristlikke Jeesuslapsukese sünniga seotud kujukesi. Parimad pannakse väljanäitusele linna peaväljakule.
Filipiinidel kogunevad pered pärast südaöist missat pidulikule söömaajale, kus laua põhitegelane on hiiglaslik juustukera.
Poolas pannakse enne jõululaupäeva söömaaega laudlina alla õled, mis sümboliseerivad Jeesuse sündi laudas. Pärast söömist võtavad külalised enda taldriku alt õlgi välja ning õle värvuse järgi ennustatakse tulevikku. Rohelised toovad abieluõnne, kollased aga näitavad järjekordset vallalisena veedetavat aastat.
Rootsis peidetakse jõulupudru sisse mandel ning kelle kaussi see satub saab aasta jooksul pulmi pidada.
Inglismaal on 18. sajandist saadik väga populaarne puuvõõriku all suudlemine. See on vana druiidide viljakussümbol ning traditsioon on läänemaailmas väga levinud.
Ukrainas on kuuseehete hulgas kindlasti ämblik. Legendi järgi kuulsid ämblikud naist muretsemas, et tal pole kuuse ehtimiseks raha. Selle peale keerutasid nad kuuse ümber oma imekaunid võrgud. Usutakse, et ka kuuse ehtimine karraga on sellest legendist alguse saanud.
Ameerikas riputatakse kuuse otsa hapukurk. Legendi kohaselt palus kodusõja ajal vangi langenud sõdur John C. Lower jõuluõhtul surnuks nälgimise hirmus oma vangistanutelt üht hapukurki. Ta usub, et see helde liigutus päästis ta elu ning nii traditsioon sündiski.
Venetsueelas tõmmatakse jõulude-eelsel nädalal jalga rulluisud ning uisutatakse varahommikusele missale.
Üle kogu maailma aga on väga populaarne uusaastaööl kellegagi suudelda. Traditsiooni juured on teadmata, kuigi arvatakse, et ehk on seos Vana-Rooma pidustustega.