Lugeja küsib: mis saab detsembri algusest töölt puuduva töötaja töölepingust?

Töölepingu muutub kehtetuks, kui töötajale ilma etteteatamata tööle ei ilmu.

FOTO: SCANPIX

«Töötajaga on sõlmitud kirjalik tööleping novembris, tööle pidi töötaja asuma detsembris, kuid kokkulepitud päeval töötaja tööle ei ilmunud ja telefonile ei vastanud. Töötaja pole siiani välja ilmunud, mis saab sellest töölepingust?» uurib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets.

Esmalt on võimalik töötajale saata hoiatus, et kui töötaja tööle ei ilmu, on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Kui töötaja hoiatusest hoolimata tööle ei ilmu, saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse alusel, kuna töötaja puudub töölt põhjuseta. Ülesütlemisavaldus tuleb saata kas kirjalikult või e-kirja teel töölepingus näidatud aadressile. Tööandja peab vaidluse korral tõendama ülesütlemisavalduse saatmist töötajale, seega on mõistlik saata see kirjalikult tähtkirjana.

Kui töötaja kirja vastu ei võta, loetakse kiri tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja elukohta ja töötajal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tööleping lõpeb ülesütlemisavalduses näidatud päeval, milliseks võib olla näiteks eeldatav kirja töötajale kättetoimetamise päev. Nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Põhjuseta puudutud aja eest töötajale töötasu maksma ei pea. Samuti ei arvestata sellist aega põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka. Seadus näeb ette tööandja õiguse nõuda kahju hüvitamist olukorras, kus töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt omavoliliselt (ette teatamata) ning tööandja ütleb selle tagajärjel töölepingu üles. Viidatud juhul on tööandjal võimalik nõuda hüvitist, mille suuruseks on eelduse kohaselt töötaja ühe kuu keskmine töötasu.

Sisuliselt on tegemist n-ö seadusliku leppetrahviga, kuna tööandjal puudub kohustus tõendada, et ta on töötaja ühe kuu töötasu ulatuses kahju kandnud. Tööandja ühekuulise kahju hüvitamise nõudeõigus aegub 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Kui töötaja vabatahtlikult pole nõus hüvitist maksma, saab tööandja nõuda seda läbi töövaidluskomisjoni või kohtu.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles