Tarbija rentis sõiduki autorendifirmast Better Vision OÜ, kuid pärast auto tagastamist ei andnud kaupleja kliendile deposiiti. Firma põhjendas oma otsust sellega, et klient sõitis autoga kruusateel ja rikkus lepingutingimusi.
Autorendifirma ei maksnud kruusateel sõitnud kliendile tagatisraha
28. detsember 2015, 22:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaebuste komisjoni pöördus klient, kellele ei tagastanud autorendifirma Better Vision OÜ deposiiti väärtuses 300 eurot. Kaupleja väitis, et pidas selle kinni leppetrahvi (300) katteks ja samuti 15 eurot sõiduki pesemise eest ning 15 eurot selle eest, et sõiduk tagastati valesse asukohta.
Tarbija leiab, et kaupleja ei tutvustanud talle lepingutingimusi ning leppetrahv summas 300 eurot kruusateel sõitmise eest on ebaseaduslik. Samuti märkis tarbija, et 15 euro nõue sõiduki pesemise ja 15 euro nõudmine sõiduki valesse kohta (lennujaama - toim.) tagastamise eest on ka ebaseaduslik.
Better Vision OÜ-st sõiduki rentinud isiku kaebusega ei nõustunud, kuna firma väitel on ta tarbijale lepingutingimusi tutvustanud.
Komisjoni otsuse põhjendused
Komisjon leidis, et leppetrahv (300 eurot) sõiduki kasutamise eest kruusateel on tühine tüüptingimus. Seega sõiduki rentija ei saa sellise tüüptingimuse esitamisel eeldada, et sõiduki kasutamisel võib tekkida olukord, kus soovitud kohta ei saa jõuda kruusateed kasutamata.
Tarbija kasutas sõidukit Muhus, kus on palju kruusateid ja liiklemine neid vältides ei ole võimalik. Lisaks on Eestis kruusal sõitmine vältimatu teetööde pärast ning selle aasta suvel oli neid üle Eesti väga palju.
Leppetrahvi nõue on komisjoni hinnangul ebaproportsionaalne, kuna kruusateel sõitmine ei tekita sõidukile suurt kahju. Sõidukivalmistajad ei keela sõidukite kasutamist kruusateedel ja antud juhul ei ole tõendeid, et sõidukile tekkis just sellest kahju, kuna kaupleja ei ole seda tõendanud.
Arvestades, et kaupleja väitel on ta kehtestanud täiendava puhastamise vajaduse hinnaks 15 eurot ja kruusateel sõitmine ei tekita muud tagajärge, kui sõiduki suurem määrdumine, on komisjoni sõnul leppetrahvi summa ebamõistlik.
Tarbijaga sõlmitud lepingus ei ole tüüptingimustele viidatud ja seega ei ole lepingudokumendi põhjal võimalik fikseerida lepingu juurde konkreetsete tüüptingimuste kuulumist. Arvestades, et sõiduki rentimise puhul eeldatakse tüüptingimuste olemasolu, pidi seda eeldama ka tarbija.
Komisjon leiab, et tarbijale ei ole tüüptingimusi nõuetekohaselt tutvustatud ja neid ei ole lepingu dokumendi põhjal võimalik üheselt tuvastada. Lepingu põhjal eeldatakse, et rentnik puhastab sõiduki enne järgmisele kasutajale andmist.
Märked täiendavate maksete kohta
Ei ole teada, kas märked leppetrahvi ning täiendavate maksete kohta olid dokumendil ka siis, kui tarbija selle allkirjastas. Kui need märked olid dokumendil enne tarbija allakirjutamist, ei pruukinud klient aru saada, et see on kohustuse võtmine.
Ühtlasi on kaupleja poolt esitatud sõiduki asukoha ja paiknemise aja koht arusaamatud. Teadmata on ka see, et kas pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt kaupleja võis koguda ja töödelda andmeid tarbija liikumise ja paiknemise kohta. Kuid ebaseaduslik jälitustegevus ei ole legaalne ning samuti ei ole lubatud ebaseaduslikult hangitud andmete töötlemine.
Komisjon otsustas, et autorendifirma Better Vision OÜ peab kliendile maksma deposiidi 315 eurot.