Lugeja kogemus: üks asi võib merevees käinud auto päästa küll

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ligi viis aastat tagasi korraliku mereproovi läbi teinud autoomaniku sõnul võib üks asi kiiresti tegutsedes soolavee mõju kahjustada saanud autole oluliselt vähendada, tagades seeläbi sõiduvahendi töökõlblikkuse veel pikkadeks aastateks.

«Tegelikult peaks kiiresti autol aku juhtmed maha võtma ja selle auto kohe uuesti magevette uputama ja ruttu peaks seda tegema – õhuga kokku puutudes algabki metalli kiire oksüdeerumine tänu merevee soolasusele,» rääkis anonüümseks jääda soovinud Toyota Land Cruiseri omanik, kes 2011. aasta juulikuus pidi poolel teel läbi mere Saaremaalt Vilsandile sõites tagasi pöörduma, kuna ühel hetkel läks lainetus nii suureks, et vesi hakkas tihendite vahelt salongi pressima ja ulatus väljastpoolt pea autoakendeni.

Land Cruiser enne sügavamasse vette sattumist. Foto: erakogu
Land Cruiser enne sügavamasse vette sattumist. Foto: erakogu Foto: Erakogu

«No rumala peaga tahtsime Saaremaalt Vilsandile sõita – oli kuuldus, et pidavat saama,» kirjeldas mees, miks üldse selline asi ühel suvehommikul puhkuseseltskonnaga ette sai võetud. Olles jõudnud umbes kuuekilomeetrisel teekonnal poole peale, hakkasid aga ühel hetkel Saaremaa ja Vilsandi vahet sõitvad laevad risti eest läbi sõitma, mistõttu muutus lainetus nii suureks, et hakkas juba autot kõigutama. «Siis lõin ruttu tagakäigu sisse ja tagasi,» rääkis mees, kelle sõnul oli siis juba hilja, kuna vesi tungis tihendite vahelt sisse ja elektroonika oli veekahjustust saamas.

«Aga kuidagi ikka vedas kaldale tagasi ja siis ruttu uksed lahti, kuivatama ning kiirelt laagripaika Karujärve lähedale ja autot pesema,» rääkis ta, mis auto päästmiseks esmajoones ette võeti. Ka aku juhtmed võeti autolt kiiremas korras maha. «No aga need asjad, mis istmete all olid ja vett said, need läksid lolliks – kogu armatuur põles tuledest ja piiksus,» märkis autoomanik. Ta ütles, et kui lõpuks Karujärve lähedale jõuti autot pesema, oli elektroonika n-ö häirerežiimi läinud, mis ei lasknud enam ka kiiremini kui üle 40 km/h sõita. «Lisaks töötasid ventilaatorid ja salongi soojapuhurid täie auruga ja neid polnud võimalik omal käel taltsutada,» nentis ta.

Pärast seda, kui auto oli Saaremaal mitu korda mageveega üle ujutatud, kordas autoomanik seda veel ka koju mandrile jõudes, kus võttis auto salongi osadeks lahti, et ka kahjustada saanud elektroonikat kas pesta või välja vahetada, saades siis süsteemi korduvalt taaskäivitades lõpuks taas töökorda. «Ühe asja siiski unustasin vist – generaatorit ei pesnud tõenäoliselt piisavalt – ja selle mähised kärssasid mingi nädala pärast läbi,» tõdes mees, kellele lõpuks läks tolleks hetkeks 250 000 km läbisõitnud autoga mereskäik maksma kokku kuskil tuhatkond eurot.

Auto pesu ja kuivatamine, mis järgnes koju jõudes. Foto: erakogu
Auto pesu ja kuivatamine, mis järgnes koju jõudes. Foto: erakogu Foto: Erakogu

Tänaseks on autol 400 000 km läbisõitu ja mingeid probleeme autoomanikul pärast veeskäiku ette tulnud ei ole, isegi remondis pole see auto veel õieti käinudki. «Eks see ikka oleneb ka, kui hullusti on uputatud,» tõdes mees, viidates sellele, et mitte igaühel ei pruugi siiski pärast sõiduautoga merevees käimist nii õnnelikult minna. «Ruttu peaks aku juhtme maha saama ja veel kiiremini uuesti magedasse vette neutraliseerimisprotsessi läbi viima – või no auto kohe nii palju, kui saab, vett täis lasta,» soovitas mees. Ta selgitas, et sellises olukorras on tähtis, et soolvesi saaks ruttu neutraliseeritud ja siis kõik detailid kuivatatud ning õigesti jälle komplekteeritud.

Viimase nädala jääkatsetuste tõttu on meediasse sattunud mitu juhtumit, kus sõiduauto on läbi merejää vajunud ning sellega seoses on kerkinud ka küsimus, kui palju elulootust veel ühel sellisel autol on, mis on elektroonikat täis ja sattunud soolasesse merevette. Kuigi enamik elektroonikaspetsialiste ja mehaanikuid väga elulootust sellises olukorras ei anna, võib leida ka näiteid sellistest õnnelikumatest juhtumitest, kus autol pole pärast kiiret reageerimist ja väikest väljaminekut praktiliselt mitte midagi viga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles