Ehitusfirma: libedate põrandapindade peale tuleb mõelda enne kaubanduskeskuse ehitamist

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Ehitusfirmade sõnul saab kaubanduskeskustes vältida libedal põrandal libastumist siis, kui enne ehitust tähelepanu pöörata sellele, et põrandapinnad oleksid karestatud ja kattevaliku tegemisel arvestataks ka alternatiividega.

Tööstuslike betoonpõrandate ja epokatete ehitusele spetsialiseerunud firma Savekate tegevjuht Janek Matin arvas, et üleüldises ehitusplaanis peaks kaubanduskeskustes sissekäigu lähedustes vältima libedaid põrandakatteid.

«Enne ostukeskuse rajamist peaks välja valima sellise põrandakatte, mis märja jalaga ei libastuks. Teisalt on kattevaliku tegemine igas ostukeskuses erinev, kuna see on omaniku enda valida,» märkis Matin.

Ta selgitas, et kõige libedam on klinkerplaat, mis on ilma reljeefse pinnata ja kardab märga jalga. Seega, alternatiive leidub alati, sest põrandakatteid on väga erinevaid. «Näiteks eksisteerivad põrandakatted tsemendi baasil ja epopõrandad, kuid igal põrandakatte tüübil on omakorda erinevad alatüübid, mida valides peab silmas pidama ja arvestama ka sellega, kas seal liigutakse välis- või sisejalanõudega,» arutles Matin.

Kuid tihtilugu on ikkagi see, kui jalanõud on märjad ja põrandakattega kokkupuutel on siiski libedus paratamatu. Matini sõnul ei saa väita, et libedamad põrandakatted alati odavamad oleks. «Pigem on see, et kui haldur mõtleb hooldamise peale, siis libedaid pindu on koristajatel alati lihtsam mopiga puhastada,» sõnas ta.

Ehitusfirma Rand&Tuulberg AS ehitusdivisjoni juht Lauri Matteus selgitas, et enne kaubanduskeskuste põrandate ehitamist on võimalik kasutada väga erinevaid materjale. Näiteks puitu, betooni, vaipa, kivi ja tehismaterjale. «Lisaks põrandamaterjali vastupidavusele tasuks tähelepanu pöörata ka materjali ohutusele. Märgades ja libedates ruumides peavad põrandad olema karestatud ja ühtlasi on karedusastmed väga erinevad,» selgitas Matteus.

Matteus soovitab õnnetuste vältimiseks majaesiseid regulaarselt puhtana hoida. «Hoonesse sisenemisel tuleb vajadusel kasutada täiendavas mahus porivaipasid – mida ületades jõuaks jalanõudel olev lumi sulada,» sõnas Matteus. Ta märkis, et samuti tuleb liikumisteede koristamisele ja kuivatamisele suuremat tähelepanu pöörata.

Matteusi sõnul võiks hoone planeerida selliselt, et oleks eraldi sisenemise koda, kus põrandal on porivaip ning ruum, mis oleks ka köetav, et libedust vältida. «Enamikes suuremates keskustes see nii ka on,» kinnitas ta.

«Hoone terviku projekteerimisel tuleb pöörata kõrgendatud tähelepanu mitte ainult ilusale väljanägemisele, vaid ka olulistele nüanssidele, sest me asume siiski üsna põhjaregioonis,» rõhutas Matteus.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles