Dollarite juurdetrükkimine kergitab hindu ka Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA keskpanga plaan lasta majanduse turgutamiseks ringlusesse enam kui seitse triljonit krooni lisaraha puudutab ka Eestit, kiirendades siin eelkõige hinnatõusu.
Mõne aja eest otsustas USA keskpanga rahapoliitika komitee, et kulutab järgmise kaheksa kuu jooksul keskvalitsuse pikemaajaliste võlakirjade ostmisele veel 600 miljardit dollarit ehk veidi üle seitsme triljoni krooni. Meie eelarve mahtu arvestades saaks selle raha eest Eesti riiki ligi 80 aastat üleval pidada.
Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri sõnul annab raha juurdetrükkimine USAs Eestis tunda ennekõike hinnatõusuna. «Uute dollarite paiskamine maailmaturule hoogustab hindade tõusu,» selgitas Lauri. «Kui kaupade hulk jääb samaks ning raha tuleb suures koguses juurde, siis muutuvad kaubad kallimaks.»
Kuna Eestis on avatud majandus, kerkivad analüütiku väitel hinnad siingi. Ka SEB ökonomist Hardo Pajula on nõus, et USA keskpanga ringlusesse lastud miljardite mõju jõuab Eestini.
«Inimestel, kes istuvad finantskeskustes, on kindlalt teada, et keskpangast tuleb raha nagu Vändrast saelaudu. Probleem on selles, kuhu see raha panna,» kommenteeris ta dollarite juurdetrükkimist USAs.
«Enamik rahast jõuab siia endiselt läbi Skandinaavia pankade, aga need võivad suurema tootluse otsingul hakata taas Balti riikides lahtisema pilguga ringi vaatama – eriti nüüd, mil suurem osa laenukahjumitest tundub olevat raamatutest läbi kantud,» jätkas Pajula.
USA keskpanga juht Ben Bernanke on kõik süüdistused tagasi lükanud, väites, et USA majandust ergutades aidatakse kogu maailma majandust.
Edasi loe Postimees Plussist.