Tekstiilijäätmetest valmis üle 8400 poekoti
19. jaanuar 2016, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erivajadustega inimesed õmblesid möödunud aastal tekstiilijäätmetest enam kui 8400 poekotti, mis on müügil mitmetes suurtes jaekaubanduskettides.
Eesti Pakendiringluse ja MTÜ Töötoad koostööprojekt andis tööd 24 erivajadusega inimesele ja kokku teenisid töötajad, kes tegelevad kottide õmblemise, juurdelõikamise, trükitööde, pakendamise ja transpordiga 31 550 eurot, vahendab Eesti Pakendiringlus.
Viljandis erivajadusega inimestele töövõimalusi pakkuva MTÜ Töötoad juhi Mati Tuuksami sõnul tuleb ka alanud aasta töörohke. «Ostsime jaanuaris juurde kaks kasutatud, ent head õmblusmasinat, et suuremate tellimuste korral ei peaks klient ootama,» rääkis Tuksam. Ta lisas, et ühing tegeleb pidevalt ka tootearendusega ja on nii lisaks kottidele valmistanud tekstiilijäätmest trükitud patju, pudelikotte, ümmargusi kinkekotte ja trükkinud väiksemal hulga ka T-särke.
Projekti eestvedaja, Eesti Pakendiringluse tegevjuhi Aivo Kanguse sõnul lisandub uusi tellimusi pidevalt. Samuti lisas ta, et projekti puhul oluline ka positiivne keskkonnategur, kuna jäätmed leiavad taaskasutust. «Tegemist on väga kvaliteetse kangaga, mis annab kottidele pika eluea,» rääkis Pakendiringluse esindaja.
Lisaks tekstiilile kasutatakse poekottide valmistamisel ka takjapaela ja niite, mis samuti oleks muutunud pärast tellimustöö täitmist jäätmeiks – näiteks saab mööblikanga jääkidest kottidele head sangad ning tuhmunud välivarjualuste katetest tugevad poekotid. Ka pesupulber, millega kotid läbi pestakse, on saadud transpordikahjustustega tootepakenditest.
Vanadest reklaammaterjalidest ja tekstiilijäätmetest õmmeldud keskkonnasõbralikud kotid on müügil Alexela tanklates, Selverites, Stockmannis ja suuremates Maxima kauplustes.