Lugejad jagavad: nendes kohtades on põrandad tavapärasemast libedamad
20. jaanuar 2016, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Libedate põrandetega on Postimehe lugejad viimasel ajal kokku puutunud nii ostukeskutes kui ühistranspordis, jalakäijate tunnelis ja isegi haiglates.
Postimehe üleskutse peale, millistes kohtades on lugejad tavapärasest libedamate põrandatega kokku puutunud, vastas üle 60 inimese, kes jagasid kogemusi erinevatest kohtadest nii Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus kui Valgas.
Tallinna puhul ei tule arvatavasti üllatusena, et välja oli toodud põrandate olukord kõikides suuremates ostukeskustes – Viru Keskuses, Ülemiste Keskuses ja Kristiine Keskuses.
Libedamad kohad suuremates pealinna ostukeskustes
«Viru Keskusse minek on eriti ohtlik, sest kalle on ka – mitu inimest on seal iga päev libisenud,» rääkis üks lugeja oma tähelepanekutest. Teine tõi välja, et Viru keskuse parkimismaja põrandad on karestama betoonist ning muutuvad temperatuuri langedes libedaks nii autole kui jalgsi liikujale.
Eraldi toodi välja Narva maantee ja Laikmaa tänava nurgal olev pöörduks, mille kaudu keskuse külastajad lumelobjakat sisse toovad, ning Tammsaare pargi poolne sissekäik. Muret tegi mitmele lugejale ka keskuse nullkorruse bussiterminali olukord. «Bussiterminali ootepaviljoni põrand on libe – sinna pannakse küll üles ohusildid, aga keda need sildid aitavad?» tähendas üks keskuse külastaja.
Ülemiste Keskuse puhul kurtsid lugejad tavapärasemast suuremat libedust ostukeskuse peasissekäigu esimesel korrusel, Rimi-esisel alal ning parkimismaja jalakäijatele mõeldud radadel. «Peale remonti on Ülemistes eriti libe, isegi kuiva ilmaga pead vaatama, kuhu astud,» tähendas üks keskuse külastaja. «Parkimismaja parklas mahajoonistatud kõnnitee on libe ja ohtlik, kui autod vuravad kõrvalt mööda,» lisas teine.
Kristiine Keskuse puhul tegi keskuse külastajatele enim muret parklapoolne sissekäik. «Pidin uksest raamatupoeni ja tagasi käies kukkma kolmel korral,» tähendas üks lugeja. Teine tundis selle juures muret iseäranis eakate inimeste ja beebidega emade pärast. «Kas tõesti pole võimalik panna põrandale vähe karedama struktuuriga materjal,» märkis ta.
Tallinna puhul ei olnud lugejad rahul olukorraga ka Foorumi ning Laagri keskustes. Viimase puhul märkis üks keskuse külastaja, et on seal libeda põranda pärast ka ühe korra tõsiselt kukkunud. «Kuna jalg libises põrandal ajuvabalt,» tähendas ta, lisades, et on pärast seda veel mitu korda seal libisenud, aga siis õnneks ei kukkunud.
Sildid libedust ei vähenda
Tartu elanikud on viimasel ajal libedate põrandetega kokku puutunud näiteks Tartu Ringtee Selveris, Tartu Kesklinna keskuses, Eedeni keskuses, Tartu Tasku keskuses ja Tartu uues kaubamajas. «Tartu Lõunakeskuse põrandal olen kukkunud ja kõvasti haiget saanud, samuti Annelinna Keskuse Selveris,» loetles üks tartlane veel lisaks.
Üks tartlane märkis, et tavapärasemast libedamaks kipuvad talvisel ajal minema ka euroremonditud koolimajade põrandaplaadid ja linoleumpõrandad. «Neid vist vahatatakse lihtsama koristamise huvides – ehk tehakse sellega veelgi libedamaks,» tähendas ta.
Väljaspool suuremaid linnasid tõid Postimehe lugejad välja, et on kogenud libedaid põrandaid Viljandi Centrumi keskuses, Valga Maximas ja Pärnu Port Artur 2 keskuses. «Esimese korruse põrand ja trepp eriti – silt on küll üleval, aga isegi ettevaatlikult käies on libe ja nii juba aastaid,» sõnas üks pärnakas viimase koha osas.
Akrobaatika trammides ja trollides
Lisaks kaubanduskeskuste libedatele põrandetele tõid Postimehe lugejad välja mitmeid teisi avalikke kohti, kus nemad on pidanud viimasel ajal tavapärasest suurema libedusega maadlema. «Üldse on libedus suur probleem ka haiglate ümber,» märkis üks lugeja. Mitu inimest tunnistasid, et nemad on seda iseäranis tunda saanud Tartu Maarjamõisa haiglakompleksi fuajees.
«Tooksin välja ka raudteetunnelid – vähemalt Lilleküla tunnel on küll kohutav uisuväli,» kirjeldas üks tallinlane, lisades, et kuna betooni osa lõpeb tunnelisse sisenedes ära, siis saab järgmised 20 kuni 30 meetrit lihtsalt uisutada. Mitu inimest kinnitasid selle tunneli puhul sarnast kogemust.
Korduvalt toodi välja ka Tallinna ühistransporti. Siinjuures viidati ennekõike olukorrale uutes trollides ja trammides. «Bussides on normaalne, aga uued trammid ja trollid – nende põrandatel peab vist neljakäpukil roomama, nii libedad, et seista ei kannata,» nentis üks pealinlane ning teine lisas, et arvatavasti oli seda ka raske Hispaania päritolu trammide puhul ette näha.