Uuring: Eesti noored seisavad silmitsi püsivate probleemidega tööle saamisel

Eestis ei õpi ega tööta iga neljas hiljuti kooli lõpetanud noor, mis on sarnane Euroopa Liidu keskmisele.

FOTO: SCANPIX

Kui majanduskriisi ajal oli Eesti noorte töötuse määr üks Euroopa kõrgemaid, siis olukord stabiliseerus kiiresti, samas hoolimata tööd otsivate noorte madalast osakaalust, on mitmed olulised probleemid endiselt päevakorral.

Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute keskuse (RASI) juht Marge Unt ütleb, et Eesti edulugu varjutab muret tekitav asjaolu, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on siin noorte seas enam pikaajalisi töötuid: 2013. aastal olid kaks viiest töötust noorest tööd otsinud juba üle aasta. Eestis ei õpi ega tööta iga neljas hiljuti kooli lõpetanud noor, mis on sarnane Euroopa Liidu keskmisele.

Euroopas laiemalt iseloomustab noorte tööturule sisenemist sageli ebakindlus: ajutine või osa-ajaga töö, vahelduvad töö ja töötuse episoodid. Marge Unt toob välja, et Eesti on selles osas erand, kuna siin on ajutised töölepingud vähelevinud, enamasti seotud katseaja või töötaja enda sooviga. Eesti noored on pigem kas tööturul sees või töötuturult väljas: kes on sees, on seda tõenäoliselt ka edaspidi. Küll aga need, kel on tööturule sisenemisega raskusi, seisavad silmitsi ohuga jääda töötuks pikaks ajaks. Kirjeldatu peegeldub ka selles, et vaid väike osa töötavatest noortest kardab töö tulevikus kaotada.

Eesti noorte varasele karjäärile (kolm aastat pärast kooli lõpetamist) on iseloomulik, et vaid veidi enam kui pool sellest ajast käiakse täisajaga tööl. See on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Täisajaga töötamise kõrval ollakse selle perioodi vältel sagedasti ka (pikaajaline) töötu. Umbes kolmandikku kooli lõpetamisele järgnevast perioodist iseloomustab mitteaktiivsus (ei töötata ega õpita), ning seda esineb sagedamini noorte naiste puhul.

Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute keskuse (RASI) eestvedamisel on käimas rahvusvaheline projekt «Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad». Muuhulgas on projekti raames läbi viidud analüüsist selgunud, et töötuse ja NEET-nooreks (Not in Education, Employment, or Training - ing k) olemise risk on tugevalt seotud haridustasemega: enam kui pooled vaid põhikooli lõpetanutest on oma karjääri alguses NEET-id. Kõrgharitute seas on see osakaal pea kolm korda väiksem.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back