Ekspert: mullune katuseid hävitava lume paanika oli ülepaisutatud
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
8. detsember 2010, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaülikooli ehitusõppejõud Kalle Pilt avaldas täna arvamust, et mullune majade katuseid hävitava lume paanika oli ülepaisutatud, sest lumi oli eelmisel aastal kohev ja kerge.
«Eelmine aasta oli ehk paanikat rohkem kui asi väärt oli,» ütles Pilt Vikerraadio saatele «Huvitaja». Ta märkis, et seni pole veel Eestis rohkem lund tulnud, kui arvestatakse katuste projekteerimisel tehtavatel lumekoormusarvutustel.
Nii ei tohiks katustega lume tõttu midagi juhtuda, kui kõik arvutused on ikka tehtud ja õiged. «Seda nüüd, et lumekoormus oleks ületanud arvutuslikke koormusi, juhtunud ei ole. Ehk siis need olid täiesti normi piires ka eelmine aasta,» sõnas Pilt.
Lumi on katustele kahju teinud seepärast, et koormusarvutused on jäänud tegemata või siis tehtud valesti. Katusega võib sellistel puhkudel juhtuda kaks asja. «Üks on see, et see sarikas puruneb paindel. See tähendab seda, et sarikas läheb keskkohast lihtsalt katki.»
Teise ja sagedamini ettetuleva probleemina tõi Pilt välja katuste laiali vajumise. Siis annab järele sarika ja seina ülemise ääre ühenduskoht, katus hakkab alla vajuma ja räästad lükatakse laiali. See võib juhtuda tasapisi, kuid ka kiirelt. Õnneks on aga sarikad enamasti puidust ja puit hoiatab majas viibijaid põgenemiseks kõva raginaga piisavalt ette.
Taoliseid asju võiks karta majade omanikud, kus katuse kalle on väike ning lume mahalibisemine on takistatud. Teistest paremat või halvemat katusematerjali Pilt lumele vastupidavuse suhtes välja tuua ei osanud. Katuse materjalist sõltub tema sõnul vaid selle omakoormus ehk siis üks katus on lihtsalt raskem, teine kergem.