Jäätmefirma viib pakendijäätmed tasuta ära

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohelistesse pakendikottidesse tuleb panna klaasist pudelid ja purgid.
Rohelistesse pakendikottidesse tuleb panna klaasist pudelid ja purgid. Foto: Margus Ansu

Jäätmefirma Ragn-Sells pakub nii eramaja kui ka kortermaja inimestele pakendikoti teenust, mis tähendab, et ettevõte viib kord kuus maja juures oleva konteineri kõrvalt tasuta ära spetsiaalsetesse kottidesse kogutud puhtad pakendijäätmed.


Kuigi ettevõtte kodulehel on kirjas, et teenust pakutakse eramaja klientidele, siis tegelikult on pakendikoti teenust võimalik tellida ka kortermajas elaval eraisikul. Selleks peab jäätmekäitlejaga sõlmima lepingu. Avalduse lepingu sõlmimiseks saab teha Ragn-Sellsi kodulehel või teeninduskeskuses. Lepingu olemasolul piisab ka ettevõtte klinediteenindusse helistamisest.

Pärast avalduse tegemist saadab ettevõte lepingu koju ning kui allkirjastatud leping on ettevõttesse tagasi jõudnud, saadetakse vastu graafik koos kottidega. Pakendikoti teenust saab tellida isegi juhul, kui maja jäätmevedu korraldab mõni muu firma.

Teine suur jäätmekogumisfirma Veolia Keskkonnateenused sellist teenust ei paku, küll aga on võimalik pakendikoti äravedu tellida läbi Tootjavastutusorganisatsiooni (TVO), reaalse äraveoga tegeleb sellisel juhul ikkagi Ragn-Sells. TVO esindaja Kristiina Dreimann selgitas, et kui korteriühistutele on seda teenust keeruline pakkuda just seetõttu, et suurte majade puhul tekib probleem, et kõik kotid ei pruugi ühel konkreetsel päeval väljas olla.

«Ja teine teema on see, et me ei tea, kes jättis oma koti sinna, et vastu anda tühja kotti. Kui on hästi aktiivseid korteriühistuid, ja aktiivsed inimesed, kes viitsivad organiseerida, siis me ei ole seda välistanud, et näiteks korjatakse keldrisse või kuskile ruumi need kotid kokku, öeldakse konkreetne tühjade kottide arv või lepitakse kokku, et nii palju, kui on täis kotte, jäetakse tühje kotte asemele ja maja siis ise jagab need kotid nende vahel, kes soovivad teenust kasutada,» rääkis Dreimann ning lisas, et kui ühes majas on palju kasutajaid, siis on teenust keeruline administreerida.

Kuidas koguda?

Pakendijäätmed tuleb koguda muudest olmejäätmetest eraldi ning jagada vastavalt pakendi materjalile kollasesse või rohelisse pakendikotti. Kollasesse pakendikotti võib panna erinevaid pakendijäätmeid nagu alumiiniumist ja plekist purgid ja konservikarbid, plastmassist pudelid ja topsid ning kartongist mahla- ning veinipakid (tetrapakid), kilekotid jms. Kollasesse kotti ei tohi panna klaastaarat, selle jaoks on eraldi roheline kott, kuhu saab koguda klaasist pudeleid ja purke. Täpsemat sorteerimisjuhendit saab vaata siit.

Selleks, et kogutavad pakendijäätmed sobiksid taaskasutamiseks, tuleb kliendil tagada pakendijäätmete puhtus ja vajadusel ka pesemine. Täis pakendikotid tuleb jätta olmejäätmete konteineri kõrvale ning graafikujärgsel tühjenduspäeval viib jäätmekäitleja need ära. Täis pakendikottide asemele jäetakse alati uued tühjad kotid. Kui kogumisautole jäetakse kättesaadavale vaid ühte värvi pakendikott, siis autojuht jätab asemele ka ainult sama värvi pakendikoti.

Kui pakendikoti äraviimise päevaks ei ole klient ühtegi pakendikotti mingil põhjusel välja pannud ja tühjenduspäevale eelneval tööpäeval ei ole jäätmekäitlejale saadetud ka teadet loobumise kohta ning kogumisauto on ikkagi kohale sõitnud, siis tuleb kliendil tasuda tühisõidu eest arve 60 krooni. Pakendikoti äraveost loobumisel tuleb ettevõtet teavitada kaks tööpäeva ette.

Ragn-Sells pakub pakendikoti teenust järgmistes piirkondades:
Aegviidu, Jõelähtme, Keila vald, Keila linn, Kiili vald, Loksa linn, Maardu linn, Saku vald, Saue linn, Laagri alevik, Alliku küla, Viimsi vald, Tallinn, Audru vald, Halinga vald, Paikuse vald, Pärnu linn, Sauga vald, Sindi linn, Tori vald, Haapsalu linn, Hanila vald, Lihula vald, Ridala vald, Põlva linn, Tartu linn, Nõo vald, Jõgeva linn, Rakvere linn ja Jõhvi vald.

Täna avaldatud riigikontrolli auditi kohaselt on pakendite vähese taaskasutamise üheks põhjuseks ka inimeste vähene teadlikkus. Riigikontrolli audit näitas, et 54 protsenti Eesti elanikest ei tea, et pakendijäätmeid saab tasuta ära anda. Jäätmete sortimisega saaks oluliselt vähendada prügiveoarveid, kuna pakendijäätmed moodustavad prügikasti mahust ligi poole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles