Haridussüsteem ei valmista ette vajalikke töötajaid

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keevitaja Lasnamäe Mehaanikakoolis.
Keevitaja Lasnamäe Mehaanikakoolis. Foto: Toomas Huik.

Kaubandus-tööstuskoja esindaja Tiia Randma ütles vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse konverentsil töötuse vähendamise teemal kõneldes, et ehkki töötuid on meil palju, on ettevõtjad hädas sellega, et ei saa tööturult vajaliku ettevalmistusega töötajaid.


Randma sõnul näeb keskmine ettevõtja iga päev vaeva sellega, kuidas firmat elus hoida, sest ka neil inimestel, kes töökohti loovad, on praegu raske.

Ettevõtjad kurdavad kvalifitseeritud tööjõu puudust. Miks see nii on? Randma sõnul ei valmista meie haridussüsteem ette neid töötajaid, keda ettevõtted vajavad.

Kõige rohkem töökohti on pakkuda neile, kes oma kätega midagi teevad. Enim on vaja spetsialiste ja oskustöölisi.

Kui arenenud maades valivad noored sageli pärast põhikooli lõpetamist mõne oskustöölise elukutse kutseõppeasutuses, siis meil tahab enamik minna gümnaasiumi ja sealt edasi kõrgkooli.

Randma sõnul on ka meie kõrgkoolid läbi aastate pakkunud rohkem akadeemilise suunaga erialasid kui praktilise kallakuga. Näiteks keskkonnakaitse erialal Tartu Ülikoolis ei valmistata ette praktilise töö tegijaid ehk insenere.

Kaubandus-tööstuskoja andmetel vajavad Eesti ettevõtted kõige rohkem oskustöölisi, samuti tipp- ja keskastme spetsialiste tehnoloogiliste erialadega seotud tegevusvaldkondades.

Järjest olulisemaks on muutunud erialadevaheline sidusus, näiteks IT ja äri tundmise kombinatsioon.

Üldhariduskoolides sooviks Randma näha ettevõtlusõpet, sest ettevõtlikkus aitab elus edasi. «Ettevõtlik inimene mõtleb loovalt, tegutseb arukalt, vastutab ja hoolib. Ta tuleb toime ka ebaõnnestumise ja määramatusega,» lausus ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles