Klaasi taaskasutamine Eestis hoogustub
13. detsember 2010, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainvesteeringute keskusesse (KIK) laekus 14 jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise taotlust, millest tervelt neli on suunatud klaasijäätmete taaskasutamisele, varem on põhirõhk olnud plasti- ja biojäätmetel.
Kokku laekus ühtekuuluvusfondist rahastatavasse vooru taotlusi 153 miljoni krooni eest.
«Klaasi taaskasutamine on Eestis hetkel küllaltki madalal tasemel, mistõttu on hea, et sellealaseid projekte on nüüd laekuma hakanud,» sõnas jäätmevaldkonna juhtivkoordinaator Merike Üts.
Lisaks laekus ka neli plastjäätmete kasutamisele suunatud taotlust, mida on mõnevõrra vähem kui varasemates voorudes. «Ilmselt on siin põhjus selles, et plastiga tegelevaid projekte on juba üksjagu olemas või lähiaastail tulemas. Nii on jäätmevood nende vahel suuresti ära jagunenud, mistõttu uusi tegutsejaid turule enam ei mahu,» selgitas Üts.
Ühtekuuluvusfondist rahastatava vooru eelarve on 140 miljonit krooni, mis jaguneb kaheks. Pool ehk 70 miljonit krooni on plaanitud kohalike omavalitsuste poolt asutatud juriidilistele isikutele jäätmekäitluskeskuse, ümberlaadimisjaama või jäätmejaama rajamiseks. Teine pool aga Eestis registreeritud äriühingutele liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks ja selliste jäätmete ringlussevõtuks, mille kohta on kehtestatud sihtarvud.
«Kahjuks laekus vaid üks ümberlaadimisjaama taotlus, mis tähendab, et jäätmejaamade poolel on taotlusi rahaliselt vähem kui eelarves raha, samas kui taaskasutuse poolel on taotluste rahaline soov pea kahe korra suurem eelarvest,» kirjeldas Üts.
Ta lisas, et ühelt poolt võib rõõmu tunda, et äriettevõtted on aktiivsemaks muutunud, teisalt on kohalike omavalitsuste madal huvi siiski murettekitav.
Laekunud taotlused läbivad KIKis vastavushindamise, rahastusotsuseid on oodata suve alguseks.