Seinale riputatud foto inimese silmadest võib olla piisav, et panna söögikoha kliente enda järelt hoolikamalt koristama.
Jälgiv pilk paneb inimese paremini käituma
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
14. detsember 2010, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia Newcastle’i ülikooli psühholoogid katsetasid ühes kohvikus kahe erineva plakatiga, mis palusid klientidel enda nõud ära koristada. Ühel fotol olid lilled ja teisel inimese silmad, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Silmadega plakati puhul kahekordistus klientide arv, kes pööras plakatile üldse tähelepanu ja koristas nõud pärast söömise lõpetamist laualt.
Käitumise ja evolutsiooniuuringute keskuse teadlaste Melissa Batesoni ja Daniel Nettle’i juhitud rühm leidis, et lilleplakati päevaga võrreldes oli silmade plakati rippumise päeval tervelt topelt neid, kes plakatil esitatud palvet täitsid.
Uuring põhineb psühholoogiliselt teoorial, mille kohaselt käituvad inimesed paremini, kui parem käitumisvariant on küll nähtav, aga pole ka otseselt peale surutud. Silmadega plakat püüab tähelepanu käitumissoovitusele, kuid ei suru ka otseselt midagi peale.
Batesoni sõnul ajendab kellegi silme all olek, isegi kui need silmad on kõigest fotol, meid paremini käituma. «Meile on oluline, mida teised inimesed meist arvavad ning me käitume paremini, kui meid jälgitakse,» ütles ta
Sama rühm leidis 2006. aastal tehtud uuringus, et inimesed jätavad vabatahtlikult oma töökohas tee eest korjanduskarpi kolm korda rohkem raha, kui karbi kohale on riputatud inimese silmi kujutav plakat. Siingi oli võrdlusena kasutusel lillepilt.
Saanud kinnitust, et see seaduspära töökeskkonnas toimib, tahtsid nad katsetada mõnes avalikumas kohas ning võtsid ette kohvikud. Kuivõrd ka see läks korda, siis on neil edasiseks veelgi ambitsioonikamad plaanid.
«Kõrvalistes kohtades võib seinale maalitud silmapaar nurjatusi ära hoida,» ütles Bateson. «Kui valvekaamerate märgil oleks kirja asemel silmade pilt, siis oleks ka kaameratest rohkem tolku.»
Uuringu kokkuvõte ilmus ajakirjas Evolution and Human Behavior.