Kui palju koolilapsel tegelikult raha vaja on?

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kas ja kui palju koolilapsele taskuraha anda, on ilmselt lõppematu teema ja seisukohti selles küsimuses mõjutab ka isiklik lapsepõlvekogemus, aga veel enam ilmselt see, kuidas käituvad teised.

TF Bank jagab näpunäiteid, kas ja kui palju lapsele raha anda. Koolilaps teab juba kolmandal koolipäeval tavaliselt, et «Kevinile antakse iga päev kaks eurot! Miks mina ei saa?» Ja nii ongi lapsevanem paratamatult surve all – kas anda oma lapsele ka seesama kaks eurot, sest teised ju saavad, või püüda siiski kainelt mõelda, millised on lapse vajadused.

Milline on su lapse päevakava?

Laps, kes pärast koolipäeva kohe koju läheb, ei vaja tõenäoliselt toiduraha - koolitoit on ju seni veel tasuta ning kodus on enamasti ikka midagi külmkapis. Kuid kui lapsel on koolipäeva järel veel mõni trenn või huviring, mis päeva pikemaks venitab, vajab ta tõenäoliselt pärastlõunal üht lisaeinet. Koolilaps ei tohi olla söömata rohkem kui neli tundi.

Millised võimalused lapsel einetamiseks on?

Ei ole kuigi tark anda lapsele huupi raha ja ta poodi saata. Kirev valik teeb silma kirjuks, ükskõik kui suur raha kulub kindlasti ahvatluste peale ära ning väga tõenäoliselt pole valik ka kõige tervislikum.

Uuri parem, kas koolis on puhvet. Paljudes koolikohvikutes saab laps makaronisalati või isegi sooja söögi kätte 1-2 euroga. Kui puhvetit pole, tasuks tutvuda kooli läheduses olevate söögikohtade päevapakkumistega. Ka sel juhul võib söönuks saada kolme euroga, lisaks on laps soojas toas, ei konda mööda linna ning saab kohvikulaua taga vajadusel ka õppida.

Kuidas laps liikleb?

Kui linnaliinibuss ja koolibussid on tasuta, siis pole lapsel sõiduraha tarvis. Kui aga kooli ja kodu vahel tuleb liigelda maaliinide bussi või marsruuttaksoga, lisandub koolilapse päevaeelarvele paratamatult ka sõiduraha. Seetõttu tasub uurida kindlasti kohalikust omavalitsusest koolilapse sõiduraha kompenseerimise võimalusi.

Kas laps vajab «igaks juhuks» raha?

Mõnegi koolilapse rahakotis on lisakopikas, mis antud põhimõttega «aga äkki tal saab vihik täis ja on vaja uus osta». Enamasti kulub see raha siiski hoopis muule ning ka pedagoogid on pigem seda meelt, et lapsel olgu koolipäeval kaasas vaid niipalju, kui tal tõesti vaja on. Mida väiksem laps, seda avameelsemalt ta oma taskurahast pajatab ning end pikanäpumeestele kergeks saagiks teeb.

Kuidas jõuab info lapse koolieluga seotud lisakuludest?

Enamikus klassides on ka lapsevanematel oma meililist või on omavahelise suhtlemise võimalus sisse programmeeritud e-kooli. Leppige kohe kooliaasta alguses omavahel kokku, et kõik rahakogumised käivad ainult täiskasvanute vahel – nii on pilt selge ja ära jääb varahommikune paanika stiilis «Me lähme klassiga kinno, aga ma ei mäleta, kui palju raha pidi kaasa võtma».

Kui klassijuhataja jõulukingisummat või vastlakuklite raha hakatakse koguma sularahas ja laste käest, tähendab see lapsele ohtu kaasa võetud sularaha ära kaotada. Samuti raha maha unustada, sest see ei kuulu ju tema tavapäraste kooliasjade hulka, mis nagunii kaasas. Kui aga ka kino- või kukliraha käib näiteks läbi lapsevanemate seast valitud laekuri ja spetsiaalse pangakonto, on asi kindel ning sinul ülevaade, millele raha kulus.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles