Tasub teada – mis muutub tarbijavaidluste lahendamise korras

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katkised saapad
Katkised saapad Foto: Peeter Langovits

Uus tarbijakaitseseadus muudab 1. märtsist tarbijakaebuste komisjoni nime tarbijavaidluste komisjoniks – küll ei ole see ainus muutus, mis tarbijavaidluste lahendamise korras ees seisab.

«Vaidluse puhul meil tekib kohe ettekujutus, et igaüks esitab oma väite ja peab vajadusel ka oma väite argumenteerima või esitama tõendid,» selgitas tänase tarbijakaebuste komisjoni esimees Kai Amos, mis tingis komisjoni nimemuutuse. Nimelt esitasid tarbijad seniajani ka kaebusi, mis ei sisaldanud tõendeid kaebuses esitatud väidete tõestamiseks.

Tarbijavaidluse lahendamine toimub kahes etapis. Kui tarbija ei ole nõus saadud kauba või teenusega, siis esimese asjana peab ta pöörduma kaupleja poole ja otsima sealt lahendust. «Räägib talle mure ära, pöördub kas kirjalikult või suuliselt,» kirjeldas Amos. Kui aga tarbija ja kaupleja niiviisi lahendust ei leia, alles siis on tarbijal õigus edasi minna ja pöörduda oma murega tarbijakaitseameti poole ning kolmas etapp on kohtusse hagi esitamine.

«Uus seadus ütleb ära, et kõiki tarbijate vaidlusi ei menetleta,» tõi Amos välja ühe olulisima muudatuse, mida uus tarbijakaitseseadus kaasa toob. «See, kes avalduse esitab, peab ka tõendama oma nõuet,» selgitas tarbijakaebuste komisjoni esimees. Kui tarbija seda ei tee, siis tulevase tarbijavaidluste komisjoni sekretariaat võib üldse keelduda kaebuse menetlemisest.

Menetluse kiirendamiseks ja avalduste läbivaatamiseks peab tarbija täpsustama ka oma avalduses konkreetse nõude, mis tal kaupmehe vastu on – kas tahab asja asendamist, parandamist või raha tagasi, vms. «Komisjon võib ka edaspidi anda hinnanguid hüvitamisele kuuluva summa suuruse ja hinna alandamisel alandatava hinna suuruse üle,» lausus Amos.

Ka muutub uue seadusega tarbijavaidluste menetlustähtaeg, mis seni oli etapiviisiliselt antud, kuid uue korra järgi annab vaidluse lahendamiseks alates menetlusse võtmisest või puuduste kõrvaldamise hetkest 90 päeva. «Nende vaidluste puhul, mis on perspektiivitud või jäävad alla 30 euro, on menetlustähtaeg 21 päeva,» rääkis Amos, viidates sellega nendele avaldustele, mida menetlusse ei võeta.

Uue seaduse puhul hakatakse ka erinevate tarbijate poolt esitatud kaebusi, mis on suunatud ühe kaupmehe vastu, neid liitma. Mis puudutab otsuse kohaldamist, see on jätkuvalt soovituslik, kuid musta nimekirja sattumise vältimiseks oleks ettevõtele siiski mõistlikum neist kinni pidada, kuna nüüdsest lähevad kõik tarbijavaidluste komisjoni otsuseid mitte järginud ettevõtted musta nimekirja.

Erinevalt varasemast muutub komisjoni otsustamise kord. Kui varasemalt käis see suuliselt ning lisaks komisjoni liikmetele said juhtumi arutluse juures võimaluse korral viibida nii tarbija kui kaupmees, siis nüüd muutub see kirjalikuks ning otsuse teevad komisjoni liikmed ilma tarbija ning kaupmehe juuresolekuta. Muidugi v.a juhul, kui need seda nõuavad.

Ka hakkab tarbijakaitseamet pakkuma komisjonile nö sekretariaadi teenust – ehk registreerib laekunud kaebused ning kontrollib nende vastavust seaduses esitatud nõuetele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles