WoraPay: mobiilimaksed on lähitulevikus vältimatud

FOTO: Liis Treimann

Mitmed riigid on alustanud maksesüsteemide moodsamaks muutmist, sest tarbimisharjumused ja finantssüsteemid nõuavad nutikamaid lahendusi, mis lihtsustaksid rahavoogude liikumist.

«Taani rahandusministeerium tegi mullu ettepaneku lubada tanklatel, restoranidel ja riidepoodidel enam mitte vastu võtta sularahamaksed, mille tulemusel peaks ettevõtlus lihtsustama ning riigi majanduskasv suurenema,» sõnas mobiilimaksete platvormi arendava WoraPay Eesti esindaja Edgar Pravon.

Pravon lisas, et Eesti peaks Skandinaavia riikidest eeskuju võtma, sest ka siin on sularahamaksete osakaal märgatavalt vähenenud ning tarbijad eelistavad kaardimakseid. Võttes aluseks Euroopa ja maailma tendentse, siis liigutakse aina enam mobiilsete makselahenduste poole.

Seda enam, et täna on pea igal inimesel laia funktsionaalsusega mobiiltelefon. «Kui suurpankade andmetel kasvas mobiil-ID kasutajate arv möödunud aastal 40 protsenti ja suureneb iga kuuga, näitab see, et tarbijad eelistavad mobiilseid lahendusi eelkõige tänu kiirusele, mugavusele ja ka turvalisusele,» rõhutas Pravon.

WoraPay hinnangul seisneb mobiilimaksete edu selles, kuidas mobiilsete rahakottide kasutajad ja kaupmehed omavahel kiiresti kokku viia. «Kui praegu pole vahet, millise pangakaardiga ostude eest tasuda, siis mobiilsete rahakottide puhul tuleb sama teed minna - kui kaupmehed võimaldavad enda juures tasuda vaid mõne üksiku mobiilse rahakotiga, siis see on läbikukkumine,» ütles Pravon.

Pravon rõhutas, et Euroopas ja USAs aktsepteerivad kaupmehed juba erinevaid mobiilseid rahakotte sõltumata sellest, kas need on seotud telekomi teenuse või panga lahendusega. Samamoodi tuleks rahvusvahelise litsentsiga mobiilimaksete platvormi juurutada ka Eestis, sest mobiilimaksete kasutuselevõtt olevat vältimatu.

Tarbijatel soovitab Worapay eelistada mobiilseid rahakotte, mis on kontrollitud ja läbipaistvad ehk seotud mõne suurema teenusepakkujaga – näiteks pangaga või telko-ettevõttega, kelle tegevust kontrollivad Eesti ja Euroopa institutsioonid.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back