Mööbli restauraator Timo Talvik jagab nõuandeid, mida uue ja pehme mööbli valimisel tasuks silmas pidada.
Kuidas valida õiget mööblit?
17. veebruar 2016, 22:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välimus ja mõõdud
Esmalt peaks mõtlema sellele, milleks teil uut mööblit vaja on – raamatu lugemiseks, külalistele näitamiseks või terve pere teleka ette mahutamiseks. Sellest olenevalt tuleb teha nii materjali kui suuruse valik. Kui see osutub keeruliseks, on kindlasti abi sisekujundajast, kuid siiski saab vaadata, mida välimus kvaliteedist kõneleb. Kuidas on näiteks kangas paigutatud – kas triibud jooksevad õmbluste juures kokku, kas lilled riidel kasvavad «õiget pidi» (nii nagu looduses alt üles), kas õmblused on korrektsed ja sirged ning vastaskülgedelt samasugused.
Tasub hästi läbi mõelda, kas ja kuidas uus mööbliese oma mõõtude poolest teie koju sobib. Kas muuhulgas jääb piisavalt ruumi, et näiteks tool mahuks keerlema või diivani mehhanism avanema.
Oluline on ka meeles pidada, et isegi kui mõõdud teid numbrites ei hirmuta, siis suures ja avaras teenindussaalis mõjuvad esemed tihtipeale väiksemana. Uurimist väärib ka võimalus mööblit demonteerida ja vastasel korral võivad koridoride või korterite kitsad pöördekohad transpordil suureks takistuseks osutuda. On endalgi juhtunud, et tuleb neljanda korruse elutoa diivan köitega rõdule vinnata ja läbi magamistoa akna sisse tassida.
Raam
Rusikareegli järgi võib öelda, et mida raskem mööbel, seda parem. Loomulikult mängivad rolli ka moodsad materjalid ja nutikad tehnilised lahendused, mis võivad toote kaalu märgatavalt vähendada. Kuid suur ja massiivne, lopsakate vormidega, sulgkaalus diivan ärataks minus kahtlust, sest mööblitükk on õhku täis ning karkass kokku pandud peenikestest liistudest või õhukesest plaadist.
Teeksin katse: tõstaksin diivani ühest nurgast õhku – kui raam läbi vajub ehk ülejäänud diivan millimeetritki kaasa ei liigu vaid väändub, vaataksin kohe järgmist. Korraliku diivani raam peab olema jäik ja vastupidav.
Minus äratab ka kahtlust, kui diivan on põhja alt üleni kangaga kaetud. Kas on tegemist viimistlusega, mis kaitseb tolmu kogunemise eest mööbli sisse, või peidetakse hoopis lohakat tööd? Mõned aastad tagasi oli Soome mööblitootjatel kombeks põhi meelega katmata jätta, et jääks võimalus nende oskuslikku kätetööd imetleda.
Oma rohkem kui 12-aastase kogemuse juures olen näinud mõlemat – nii robustseid saekaatrilaudu kui korralikku vineerist ja täispuidust, tappidega lahendust. Seega ei saa põhjariiet otsese ohu märgina käsitleda, aga natuke kahtlustada – raami tõsta ja käetugesid logistada – tasub ikka.
Multifunktsionaalsete toolide ja diivanvoodite sisemised mehhanismid on tihtipeale arvukate liigenditega ja väga täpsed tehnilised lahendused. Nende kasutamine ei tohiks olla keeruline või vajada jõudu. Samas tähendab see ka, et kasutamisel tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik.
Väärkasutamine või liigse jõu rakendamine võib viia detailide väändumiseni ja mehhanismi rikkeni. Selge on see, et kõik, mis liigub, kulub, kuid sihtotstarbelise kasutuse puhul peaks korralik mehhanism kestma ikkagi aastaid. Mittesihtotstarbeliseks kasutuseks saab pidada näiteks istemööbli kasutamist batuudina.
Pealismaterjal
Nahka on lihtsam puhastada, see-eest võib see minna külje all kuumaks, eriti kui tegemist on kunstnahaga ja nii öelda mõistliku hinnaga kvaliteetse naturaalnahaga kaetud mööbli leidmine ei ole realistlik.
Kangas on enamasti kehale meeldivam, aga odavamad pole kuigi hõlpsam puhastada, kuid enne lihtsasti pestavate nanotehnoloogiliste kangaste ostu tasub nende hooldusinfoga korralikult tutvuda.
Loomulikult tasub arvesse võtta, et paremini varjavad plekke kirjud kangad ja sameti puhastamine võib osutuda oodatust veelgi tülikamaks. Kanga valimisel võite kohtuda terminitega nagu pöördenäit, kulumisnäit, martindale. Tegemist on labori tingimustest teostatud kulumistestiga.
Kodustes tingimustes võiks see näit olla vähemalt 20000 ja avalikes ruumides üle 50000. Muidugi on need soovitused hinnangulised - oleneb ju, kuidas oma istemööblit kasutame, milliseid riideid kanname ning kui tihti ja mil moel katteid puhastame.
Ütlen alati, et kui kanga tootja või mööbli valmistaja lubab kangast pesta, siis on see pestav. Pelgalt luku olemasolu patjade tagakülgedel seda ei garanteeri. Lukk on tehniliselt vajalik ja hõlbustada tootmises patjade täitmist ja pestavuse kohta tuleb kinnitust otsida toote juhendist.
Kas valida uus või korrastada vana?
Odavalt soetatud ja kiiresti lagunenud asja pole mõtet remontida, sest suure tõenäosusega on meistri töö kallim kui tulemus kokkuvõttes väärt. Muudel juhtudel oleneb see vastus konkreetsest esemest ning omaniku soovidest ja võimalustest. Näiteks mererohust, püstvedrudest ja muu sarnase sisuga antiikne mööbel pakub professionaalse korrastamise järel istumisrõõmu veel aastakümneteks.
Eestis leidub ka osavaid käsi, kes suudavad teile armsaks saanud mööblieseme väärikalt taastada. Esmalt on mõistlik uurida meistri tausta ja talle antud tagasisidet, sest nii nagu tootjate puhulgi, on restauraatorite teenuse kvaliteet kõikuv. Kokkuvõtteks – istemööbel on aastateks, selle otstarve igapäevane ja välimus silmapaistev. Usun, et kui kõik eelnev läbi mõelda, saab ka valikust rahulolu ja rõõmu tunda.