Leidliku planeeringu ja rõõmsa kujundusega korter, mis asub peaaegu liivarannal, mõjub vaatamata vähestele ruutmeetritele avara ja tänapäevasena.
Totaalne muutumine: nõuka paneelmajakorteri ümbersünd kauniks mereäärseks koduks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Eva ja Jan otsustasid kolme aasta eest Tallinna kesklinnast rahulikumasse ümbrusesse kolida, tuli neile kohe meelde Pelgurand – omanäoline piirkond, kuhu nad kord jalgratastel pealinn a avastades paar aastat tagasi esmakordselt olid sattunud.
«See koht vastas minu ootustele: palju rohelust, mere ja metsa lähedus, Rocca al Mare promenaad, kiire transpordiühendus linnaga jne. Astud majast välja ning oledki mererannas ja ilusas pargis. Kuigi asukoht o n üsna kesklinna lähedal, saab siin nautida linnulaulu ja merekohinat. Pelgurand on selline väike armas omaette nurgake keset linna, kus aeg käib justkui omasoodu ning kiirustamine ja sagin jäävad kuhugi kaugele,» kirjeldab Eva selle linnaosaplusse.
«Mul oli varem negatiivne eelarvamus selle kandi vastu,kuni sattusin siia esimest korda ja nägin, et karta pole küll midagi. Samas, võrreldes Pelguranda oma eelmise elukohaga kesklinnas, võime kindlalt öelda, et siin on igas mõttes rahulikum,”kiidab ta.
«Meie soov oli leida väiksem kolmetoaline korter, milliseid leidub just hruštšovkades. Ja nagu tellitult leidsime sobiva korteri mereäärses majas üsna kiiresti,» meenutab Eva. Korter oli keskmises seisukorras, aga selle sisekujundus ei vastanud kaugeltki pere soovidele ja vajas värskendamist: kaarjad ukseavad, voldikuksed ja laminaatparkett pidid lahkuma.
Sisekujundaja tuleb appi
«Varem arvasin, et sisekujundajad hruštšovkadega ei tegele, sest üldiselt on neis ju üsna vananenud ja mitte eriti populaarne planeering. Siis aga hakkasid mulle ajakirjas silma Elina Freimuthi tööd ja üllatusin, et ka nõukaaegseid paneelmajakortereid on võimalik uuele elule äratada ja üsna tänapäevaseks muuta,» räägib Eva, kuidas ta otsustas professionaali appi võtta.
«Soovisin, et kodu tuleks heledates värvides ja pigem neutraalne, kuid samas ka hubane ja rõõmus. Mingeid konkreetseid kriteeriume esialgu polnud peale selle, et toas pidi kindlasti olema üks väga mugav tugitool, ning olin avatud Elina ideedele. Lõplikud otsused tegime koos temaga töö käigus,» räägib perenaine.
Edasi saad lugeda ja rohkem pilte ning korteri planeerimist vaadata ajakirja Kodu & Aed veebruarinumbrist. Osta või telli värske number ja vaata Kodu Kauniks 2016 osalemisinfot ajakirja kodulehelt!