Kohtla-Järve draama tagamaad: külmetavad inimesed on omavalitsuse tegemata töö

Kui küttearved tasunud korteriomanik peab kannatama külma ja kütte kinnikeeramisest tekkivat muud kahju, sest naabrid kütte eest ei maksa, on riik ja omavalitsus töö tegemata jätnud, leiab õiguskantsleri büroo avalike suhete juht Janek Luts.

Jah, seadustes on lahendused, mis sobivad seal, kus kortereid saab võla katteks müüa. Aga seal, kus ei saa? Vaja on reegleid, mis pakuks õiglase lahenduse Kohtla-Järvel ja mujal. Soojamüüja kanda ei saa võlgnike arveid jätta, sest see viib soojatootja kas pankrotti või hinna täiendavalt üles.

Ka ei ole abi mõne üksiku seadusesätte muutmisest. Tõsi, Ida-Virumaa tegevuskavas on punkt 2.2.1. Selle täitmine peaks olema kõrgema järgu prioriteet. Hetkel meie teada lahendusi veel välja mõeldud pole. Probleem on kestnud aastaid, see on suuremahuline ja valus. Lahendust on vaja enne järgmist talve. Osa lahendusi, mida võiks kaaluda, on kirjas ka õiguskantsleri seisukohas. Kehtivad seadused näevad kaugkütte probleemi lahendusena ette nii omavalitsuste kui ka korteriomanike ning korteriühistute/korteriomanike ühisuste rolli.

Omavalitsuste ülesanded hõlmavad nii küttearvete tasumata jätmise ennetamist kui ka seda, mida teha olukorras, kui kütet hatakatse välja lülitama või on seda juba tehtud:

·         makstakse toimetulekutoetust, mille arvutamisel võetakse arvesse eluasemekulusid. Toimetulekutoetust maksatakse, kui isiku või perekonna sissetulek  jääb pärast eluasemekulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toetust peab taotlema ning vastavaid kulusid tõendama toetust sooviv isik ise. Samas tekib kohalikul omavalitsusel õigus maksta küttearvete eest otse soojusettevõtjale. Seda juhul, kui inimene on eelmisel kuul saanud toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, aga arveid pole tasunud. Varasemalt tekkinud võlgasid toimetulekutoetuse arvelt kustutada ei saa;

·         tagatakse hätta sattunud inimesele eluase. Linn või vald peab võimaldama hättasattunud isikule ja tema perele munitsipaaleluruumi. Mõistagi hinnatakse tegelikku abivajadust;

·         nõustatakse võlgade asjus. Võlanõustamise mõte on aidata vajadusel pidada võlausaldajaga läbirääkimisi ja aidata inimesel vältida uute võlgade tekkimist. Võlanõustamist peab inimene ise soovima.

 Korteriomanike õigusi võlgnikust naabri suhtes aitavad tagada järgnevad abinõud:

·         korteriühistu/korteriomanike ühisus saab võlgnikele nende võlgnevusi meelde tuletada. Näiteks Andmekaitse Inspektsioon peab võimalikuks võlgnike nimekirjade avaldamist kõikidele korteriomanikele väljastatavatel arvetel;

·         korteriühistu/korteriomanike ühisus saab nõuda võla tasumist kohtu kaudu kas avaldusena maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks või hagina;

·         pikaajaliselt võlgnikult saab nõuda korteri võõrandamist;

·         füüsilisest isikust korteriomaniku võlad võib proovida ümber kujundada võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse järgses menetluses;

·         võlgnikust korteriühistute puhul on võimalus  rakendada saneerimisseaduse järgset saneerimist (eeldusel, et korteriühistu ei ole veel muutunud maksejõuetuks ja et korteriühistu jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik) või viia korteriühistu suhtes läbi pankrotimenetlus (kui korteriühistu     on maksevõimetu). Viimane ei pruugi soojavarustuse püsiva tagamise seisukohalt olla lahendusena kestlik.

Abinõude puhul, mis hõlmaksid lõppastmes võlgnike korterite müümist, ei saa siiski vaadata mööda tõsiasjast, et mõnes piirkonnas (ilmselt ka Kohtla-Järvel) ei pruugi korter leida ostjat või ei kata müügist saadud summa võlgnevusi. Korteriomanike võimalused oma õigusi kaitsta peaks olema tegelikkuses rakendatavad. Kui seadustes pakutavad lahendused  tegelikes turutingimustes ei toimi, tuleks Riigikogul leida senisest tõhusamad lahendused.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles