Maakleri ja kliendi vaidlus jõuab kohtusse (1)

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

LVM Kinnisvara Tallinn OÜ ja klient sõlmisid mullu 21. oktoobril maaklerteenuse lepingu, kuid vaatamata kliendi selgitustele ja soovile broneeris maakler notari juures tehingu sõlmimiseks omavoliliselt aja. Kinnisvarafirma andmeil ei ole hoopis klient lepingust tulenevat nõuet täitnud ja seetõttu on pöördunud firma probleemiga kohtusse.

Müüja selgitas, et vahetult pärast lepingu sõlmimist käis tema korteris kaks ostuhuvilist, kellest teine avaldas ostusoovi ning teatas, et täpsustab veel laenu saamise võimalusi. Tehes endale selgeks uue eluaseme soetamise tingimused, teatas klient kauplejale, et ei soovi müügilepingu sõlmimisega kiirustada ja seda sama teatas ta ka ostuhuvi üles näidanud isikule.

Vaatamata selgitustele broneeris maakler notari juures tehingu sõlmimiseks aja. Kuna klient veel tehingut sõlmida ei soovinud, esitas maakler talle 26. novembril leppetrahvi tasumise nõude, summas 2500 eurot. Trahvi tasumise tähtaeg oli 28. november. Kuna trahv jäi tasumata, saatis maakler trahvinõude sissenõudmiseks inkassoteenuse osutajale.

Tarbijakaitseameti menetluses pooled kokkulepet ei saavutanud ja seetõttu pöördus klient kaebusega tarbijakaebuste komisjoni.

Komisjoni põhjendused

Tarbija nõuab leppetrahvi tühistamist, kuna tema väitel on maakler lepingut rikkunud ja eelistanud ostja huve. Komisjoni hinnangul ei arvestanud maakler tarbija selgitustega müügilepingu sõlmimise aja osas. Ühtlasi ei saadud ostjaga lepingu sõlmimises ja korteri üleandmise ajas kokkulepet. 

Komisjon leidis, et maakleril ei olnud õigust klienti survestada tehingut tegema ning notari aega broneerida, seega ei ole lepingust tulenevad õigused ja kohustused tasakaalus. Samuti ei ole leppetrahvi nõue põhjendatud.

Maakleriteenuse osutajalt eeldatakse, et ta selgitaks müüjale erinevaid valikuid. Selles olukorras maakler seda ei teinud, vaid survestas tehinguotsuse tegemisele.

Seaduse kohaselt on lepingut rikkunud isikul kohustus maksta kahjustatud poolele rahasumma.

Broneering on kinnisvarafirma standardsest tööprotsessist

LVM Kinnisvara Tallinn OÜ juhatuse liige Ingmar Saksing sõnas, et 21. oktoobril kliendiga sõlmitud maaklerteenuste leping on tavapärane esindusleping.

«Vastavalt meievahelisele lepingule koostasime müügimaterjali ehk tegime otsepakkumisi firma andmebaasis registreeritud ostjatele, tellisime müügikuulutuste avaldamise kinnisvaraportaalides, tutvustasime korterit kohapeal potentsiaalsetele ostjatele ning kogu protsessi käigus hoidsime klienti informeerituna,» sõnas Saksing.

Ta sõnas, et kinnisvarafirma täitis kõik lepingu tingimused hetkeni, mil klient otsustas lepingust taganeda. Kuna firma eeldas enne eitava otsuse saamist, et klient soovib korterit müüa, siis broneeriti tehingu sõlmimise aeg, mis on osa LVM Kinnisvara standardsest tööprotsessist.

«Seejärel hakkasime kokkulepitud aega kliendiga kooskõlastama ja alles siis selgus, et klient on otsustanud müügitehingust taganeda, misjärel vormistasime lepingu lõpetamise,» lausus Saksing. Ta kinnitas, et LVM Kinnisvara täitis kliendiga sõlmitud lepingu kõik tingimused.

«Tulenevalt asjaoludest, et klient ei ole lepingust tulenevat nõuet täitnud, oleme koostanud hagi leppetrahvi sissenõudmiseks kohtus,» rääkis Saksing.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles