Lugeja küsib: kas pean allkirjastama väära tööõnnetuse raporti?

FOTO: Margus Ansu

«Meil juhtus tööõnnetus, mille järel tööandja viis läbi uurimise ning koostas tööõnnetuse raporti.  Töökeskkonnavolinikuna ei nõustu ma raportile märgitud tööõnnetuse põhjusega. Kas ma pean ikkagi raportile alla kirjutama?» uuris lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, kelle ülesandeks muuhulgas on ka tööõnnetuste uurimises osalemine. Volinik osaleb tööõnnetuste uurimises hääleõigusega ning tööandja peab temaga tegema koostööd tööõnnetuse uurimisel.

Volinik peab saama tutvuda kõikide materjalidega, mis on uurimise käigus kogutud ning tal peab olema võimalus saada ka täiendavat infot, kui uurimise materjalid ei vasta kõikidele küsimustele. 

Tööõnnetust tuleb uurida kümne tööpäeva jooksul õnnetuse toimumisest ning järgneva kolme tööpäeva jooksul tuleb tööõnnetuse raport esitada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale. Seega tuleb töökeskkonnavolinik uurimisse kaasata kohe uurimist alustades. Kui tööandja teda ei kaasa, vaid esitab talle allkirjastamiseks valmis raporti, millega volinik ei nõustu, ei pruugi raport saada tähtaegselt valmis.

Kui töökeskkonnavolinik ei nõustu raporti sisuga, soovitame esitada oma vastuväited tööandjale kirjalikult. Juhul kui tööandja neid vastuväiteid ei arvesta ning nad kokkuleppele ei jõua, jääb raport voliniku poolt allkirjastama.

Kui kannatanu ei nõustu tööõnnetuse raporti sisuga, tuleb tal esitada tööandjale oma vastuväited. Kui kannatanu vastuväiteid ei arvestata, on tal võimalus pöörduda kohtusse ning vaidlustada raporti sisu.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles