Vannitoas pole vingugaasianduri töökindlus garanteeritud
Täiendatud kell 14:22 ja 16:35

Vingugaasiandur.

FOTO: Margus Ansu

Ohutusfirma Tamrex Ohutuse OÜ kinnitusel pole Eestis saadaval vingugaasiandureid, mis sobiksid kasutamiseks vannitubades, kuid sel aastal on mitu surmaga lõppenud gaasiseadme õnnetust just seal juhtunud.

Vingugaasiandur on vajalik seade lisaohutuse tagamiseks kohtades, kus on vingugaasi tekkimise oht - eelkõige ahju või kaminaga ruumides, mille siibri sulgemisel võib tuppa tungida mürgine ving.

«Kahjuks ei ole Eesti kaubandusvõrgus meie teada ühtki vingugaasiandurit, mida saaks niisketesse ruumidesse (näiteks vannituppa) paigaldada - on ju kurvad juhtumid just seal aset leidnud,» avaldas Tamrex Ohutuse OÜ kommunikatsioonispetsialist Diana Karmo. Ta lisas, et seepärast tuleks tähelepanu pöörata gaasiseadme või gaasiveesoojendi õigeaegsele kontrollile ja hooldusele. Lisaks on eriti vanemates elamutes levinud probleemiks kehv ventilatsioon, mille tõttu võib õnnetus samuti aset leida.

Ka Antifire Tuleohutuslahendused OÜ müügijuht Urmas Palta kinnitas, et nende tootevalikus niiskuskindel vingugaasiandur puudub ning teadaolevalt selliseid müügil polegi. Niisketes ruumides ei ole anduri töökindlus garanteeritud ning kuigi algul võib see seal isegi toimida, siis mõne aja peale lakkab töötamast.

Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirs lisas, et päästeamet soovitab vähimagi kahtluse korral kasvõi korraks anduriga vingugaasi taset vannitoas kontrollimas käia. Kui vingugaasi tekkeoht on teadaolevalt suurim just vannitoas, tasuks andur paigaldada selle vahetusse lähedusse.

Andur tuleb koju paigaldada vastavalt tootja juhistele. Tamrexis müügilolev vingugaasiandur paigaldatakse seinale umbes 1,5 meetri kõrgusele põrandast ning 4-5 meetri kaugusele tulekoldest. Selle põhjuseks on Karmo sõnul asjaolu, et vingugaas on õhuga üsna sarnase raskusega ning võib toas kihiti levida, oluline on aga just hingamisteede kõrgusel olev kiht, sest seda hingatakse vahetult sisse.

Ka see, kuidas andur toimib, on tootjatel erinev. Tamrexi pakutav andur mõõdab vingugaasi kontsentratsiooni õhus ja annab ruumisviibijatele valju helisignaali ja vilkuva tulukesega märku juhul, kui õhus on ohtlik kogus vingugaasi. «Seejärel saab anduri hetkeks vaigistada, avada aknad ja tuulutada ruumid. Kui andur leiab ikka liialt palju vingu, hakkab häire taas tööle. Kui tuulutusest piisas, naaseb andur oma tavapärasesse töökorda,» kirjeldas Karmo. Andurit tuleks kontrollida korra kuus ning selle peaks välja vahetama kohe, kui on kahtlus, et see pole enam töökorras.

Vingugaasiandureid ostetakse Karmo sõnul igal aastal üha rohkem, mis näitab inimeste teadlikkuse pidevat kasvu ja üsna tubli ennetustöö tulemust, samas on tuntav ka üldine ohutuskultuuri paranemine. Ta tõi näite, et kui 15 aastat tagasi ei olnud turvavööde kinnitamine sõidukis sugugi elementaarne tegevus, siis täna on see üsna automaatne ja enesestmõistetav liigutus.

«Samuti on tuleohutusega - kui seaduse järgi peab igas kodus olema töökorras suitsuandur, siis täna näeme üha sagedamini kodudes ka kuuekilost pulberkustutit. Kuigi seda ei näe ette seadus, kohustab iga perepead oma kodu kaitsma just südametunnistus,» ütles ta.

Eesti tuleohutuspaigaldiste hooldajate keskliit on rõhutanud, et korterisiseste seadmete eest (näiteks gaasiboiler, -pliit, ja -toru koos gaasitarvitiga) vastutab korteri omanik ja neid seadmeid tuleks üldjuhul kontrollida kord aastas. Trepikodades oleva gaasitorustiku ja ühisomandis olevate lõõride ning korstna nõuetele vastavuse eest vastutab üldjuhul korteriühistu.

KÜ juhatus on kohustatud gaasipaigaldisega seotud suitsugaaside lõõride puhastamist tellima kord aastas ning seda peab teostama pädev korstnapühkija. Gaasiseadme hoolduse ja kontrolliga võib tegeleda ainult eripädevusega isik, kodus omal käel seda teha ei tohi. Mõistlik oleks kõik tööd kortermajas tellida korraga ja kindlal kuul aastas.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles