MSNi, Skype’i ja teiste virtuaalkeskkondade suhtluses muutub emotikonide ehk tujupiltide kasutamine vahel nii sagedaseks, et raskendab vähem kogenul teksti mõistmist. Tehnikaekspert siiski virtuaalsuhtluses täielikult pildikeelele üleminekut siiski ei usu.
12-aastase Paul-Marteni sõnul kasutavad emotikone kõik ta sõbrad, kellega MSNis suhtleb. «Sest need on väga lahedad,» ütles ta põhjuseks, miks ta paljusid sõnu pildikeeles väljendab.
Kõige rohkem kasutab poiss liikuvaid ja humoorikaid fantaasiapilte. Oma enimkasutatavateks märkideks pidas ta «mis teed» asemel küsimärgiga mehe pilti, samuti märki «you».«Veel meeldib mulle selline pilt, kus inimene jookseb ja kukub pikali, seda kasutan niisama ilmestamiseks.»
«Mul sõbrad saadavad, siis salvestan neid, ise internetis otsimas ei käi,» lisas Paul-Marten.
Ta tunnistas, et vahel teeb rohkete piltide kasutamine teise teksti ka raskesti arusaadavaks, kuid sõpru see ei häiri.
Tema ema Ester on oma sõnul enamasti juba harjunud pojaga virtuaalsel suhtlemisel pilte tõlgendama. «Tal on peaaegu kõikvõimalikud tegevused kaetud nende liikuvate pildikestega. Mõni on kohe arusaadav ja päris vaimukaski, aga teinekord tuleb pilt endale arvutisse salvestada, et aru saada, mida see emotikon tähendab,» rääkis ta.
Näiteks tõi Ester väljendid «lähen koju» või «ei oska öelda», milleks poeg kasutab alati pilte.
Teinekord koosneb lause mitmetest ikoonidest, nii et lauset tuleb suisa kokku veerida. «Vahel, kui on kiiresti vaja infot vahetada, siis ajab isegi närvi,» lausus Ester.
Rohkelt emotikone pigem teismelistel
Mitmed inimesed on samuti märganud, et uute põnevate piltide salvestamisega hoogu läinud MSNikasutajad teevad teksti mõistmise raskeks. Suhtluspartneril tuleb justkui uut «hiina keelt» õppida, et emotikonide tähendustest aru saada.
Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa meenutas, et esimesed emotikonid võeti kasutusele juba 1980ndatel aastatel ja selle tingis puhas vajadus – kuna arvuti kaudu suhtlus ei võimaldanud muud moodi emotsioone ehedalt väljendada.
«Ma ei arva, et arvutisuhtluses täiesti emotikonidele üle minnakse, pigem on ülemäärane piltide kasutus teismeliste pärusmaa,» arvas Roonemaa ja tõi võrdluseks teismelised neiud, kes end esialgu üle kipuvad meikima. «Aga me ei näe tänaval väga palju täiskasvanud naisi üle meigituna.»
Katse rahvusvahelist pildikeelt juurutada tegi aga mõni aasta tagasi üks Iisraeli firma, kes lõi mõnekümnest ikoonist koosneva virtuaalkeele, lootes, et seda saab rahvusvahelises suhtluses kasutada. «Sellest ei tulnud midagi välja - kes ikka viitsib neid sümboleid õppida, nagu ka esperanto keel pole väga levinud,» sõnas Roonemaa.