Lugeja kiri: miks Eesti riik sunnib püssi alla minejat laenu võtma?

Mõni mees jõuab püssi alla juba pereinimesena.

FOTO: Mihkel Maripuu

Ajateenistusse mineva noormees heidab Eesti riigile ette, et ajateenistusse minekuks peab pereinimene võtma laenu, sest  muidu pole võimalik ära elada. Postimehe tarbijaportaal avaldab kirja muutmata kujul.

Nimelt olen ma minemas kaitseväkke ja jään ilma oma sissetulekutest. Minu sissetulekust sõltub aga ka minu abikaasa. Ametlik abikaasa, kes käib ülikoolis.

Sellest hetkest alates, kui lähen kaitseväkke jääb minu abikaasa ilma 650st eurost, mis on meie perekonna põhisissetulekuks. Üürime korterit, mille talvised kulud ( aeg millal olen kodust ära ) on üle 300 euro kuus. Lisaks peame veel maksma erinevate teenuste/esemete ( internet, telefon, kooliasjad ) eest igakuiselt veel umbes 80-100 eurot ( kunstitudengid peavad endale ise materjalid ostma ).

Niisiis tekib olukord, kus minu abikaasa jääb koju ilma rahata. Suheldes kaitseväega küsiti, kas abikaasa ise ei saaks tööl käia. Vastus on ei. Uue seaduse järgi peab üliõpilane lõpetama oma õpingud nominaalajaga, mis tähendab, et kooli kõrvalt tööl käimine pole lihtsalt füüsiliselt võimalik. Ei saa käia poole kohaga koolis, et minna poole kohaga tööle, sest siis ei jõua nominaalajaga enda ülikooli ära lõpetada. Samuti on mõeldamatu akadeemilise puhkuse võtmine selleks ajaks, sest vastuvõtmine antud erialale toimub üle aasta ja seetõttu ei avata aineid iga aasta. See tähendab, et akadeemilise järel pole enam aineid mida võtta, sest need pole lihtsalt see aasta avatud.

Kohalike omavalitsuste toetused on väga madalad ning nendega ei ela ära. Samuti tahavad need, et eelmisel 1-3 kuul oleksid sissetulekud väikesed. Minu sissetulekud kajastuvad perekonna sissetulekutena kuni juulini, nii et taotlust esitada peretoetustele saab alles kolm kuud hiljem oktoobris.

Sõduripalk on esimesed üheksa kuud 100 eurot.

Tudengitele mõeldud vajaduspõhist õppetoetust arvestatakse eelmise tuludeklaratsiooni andmetel, millel on aga ka minu sissetulekud peal, ning maksuamet ütleb, et rääkige antud teemal haridus- ja teadusministeeriumiga ning ministeerium ütleb täpselt vastupidiselt, et nende andmed tulevad maksuametist ning süsteem on eelmise tuludeklaratsiooni peale üles ehitatud ning sellesse muudatusi teha ei saa.

Raha säästmine on hetkel võimatu. Juba praeguse sissetulekuga elamine palgapäevast palgapäevani on raske ning keeruline.

Vanemate toetustele ei hakka mõtlemagi. Vanematel on endalgi raske hakkama saada ja neil pole ka mingit kohustust nüüd hakata ka teisi üleval hoidma. Sellest kõigest tundub, et tekkimas on olukord, kus mina lähen kaitseväkke, kus minu eest hoolitsetakse, aga minu naine läheb sõtta – süüa pole, elab tänaval ja proovid kuidagi hakkama saada.

Ainus viis ära elamiseks on võtta õppelaenu.

Miks on tekkinud olukord, et Eesti riiki teenima minekuks pean ma maksma 1920 eurot laenu? Kas Eesti riik tõesti ei arvesta, et inimestel on lisakohustused oma perekondade ees.

Ma ei ole kaitseväe kohustuse vastu. Vastupidiselt, ma olen väga selle poolt, et noor mees peaks käima kaitseväes. Leian, et see on hea distsipliini treening noortele meestele ning et see kasvatab poisist mehe.

Küll aga arvan ma, et perekond on kõige tähtsam. Tahaks minna kaitseväkke nii, et minu naine ei peaks maksma.

Ehk tuleks hakata mõtlema taristule, millega selliseid asju ära hoida? Olen kindel, et me pole ainukesed sarnase tulevikuga. Ilmselt poleks ka sellise taristu loomine väga keeruline, sest andmed meie perekonna kohta on riigil olemas. Rahvastikuregistris on registreeritud abielu. Meie tulud on tuludeklaratsioonis nähtavad.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles