Mees töötas enda teadmata aastaid Eesti teises otsas

Kellegi sulitemp jättis mehe ilma pensionita.

FOTO: SCANPIX

Eelpensionile jäänud mees jäi ootamatult ilma oma igakuisest sissetulekust, sest enda teadmata on ta juba aastaid töötanud ühes Valga firmas. Kuigi mees on abi otsinud nii politseist, prokuratuurist, tööinspektsioonist kui maksuametist, pole tal õnnestunud salapärase tööandajaga asju joonde ajada.

Leonid Mihhailov töötas aastaid autoremonditöökojas ja oli FIE koos kõigi sellega kaasnevate maksukohustustega, kirjutab Den za Dnjom. 2014 murdis ta jalaluu, oli kaks kuud haiguslehel. Sissetulekute puudumine ja seega ka suutmatus riigile makse maksta  viisid selleni, et ta otsustas senisest tööst loobuda.

«Läksin tööle väiksesse turvafirmasse. Töö meeldis mulle, sest haige jala tõttu sai seda teha istudes,» rääkis mees. Kuid varsti algasid probleemid - küll ei makstud palka õigel ajal, siis olid muud hädad ja kui tekkis võimalus jääda eelpensionile, siis otsustas mees tööst loobuda. Tööleping lõpetati ja mees sai selle kohta ka dokumendi. Ta kinnitab, et ei töötanud pärast seda enam kusagil.

«Pensioniraamatu sain ma mullu 9. septembril ja nelja esimese kuu jooksul maksti mulle ka pensioni. 5. jaanuaril aga avastasin, et pensioni ei laeku,» kurtis ta. Kui mees läks asja uurima, siis selgus, et tööregistri andemetel on ta juba mitu aastat teinud tööd firmas OÜ Simetra Tööjõud. «Ma ei ole seal kunagi töötanud, pole neist isegi kuulnud. Mulle öeldi, et firma asub Valgas ja et ma pean võtma omanikega ühendust, et nad lõpetaksid minuga töölepingu ja teeksid kande tööregistrisse. Aga kes on need inimesed?» kurdab bürokraatia hammasrataste vahele jäänud mees.

Krediidiinfo andmetel asub Simetra Tööjõud tõesti Valgas, kuid majandustegevust seal ei toimu ning firma on maksuametile pea 1,5 miljonit võlgu. Ka on algatatud pankrotiprotsess.

Mehele anti firma telefoninumber ja meiliaadress, kuid tal ei õnnestunud nendega ühendust saada. Seejärel hakkas Leonid seda segadust klaarima ametiasutuste kaudu. Esmalt pöördus ta politseisse identiteedivarguse avaldusega,  kuid sai varsti teate, et kuriteokoosseisu puudumise tõttu kriminaalasja ei algatata.

Mees kohtus uurijaga, kes soovitas tal kirjutada avaldus prokuratuuri, kuid ka seal ei võetud teda jutule. Siis läks ka maksuametisse, kust sai tõendi, et on selles firmas ametis 2014. aasta augustist. Ameti andmetel on mehele arvestatud palka, millelt oleks tulnud tasuda sotsiaalmaksu, kuid seda tehtud ei ole.

Järgmiseks  pöördus töövaidluskomisjoni, kus tal soovitati saata Valka tähitud kiri nõudega teha kande muudatus tööregistris, kuid teda aitamast keelduti. «Ma ei tea, mida teha. Tahan võtta juristi, kuid see maksab. Pensioni ma ei saa juba kolm kuud, tööle minna ei saa ja kõik suli tegemiste pärast,» on ta nördinud.

Et selles kafkalikus loos selgust saada, võttis ajakirjanik ühendust kõigi ametiasutustega. Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik selgitas Den za Dnjomile, et kriminaalmenetluse alustamine on võimalik vaid siis, kui esitatud kuriteoteates ilmnevad kuriteo tunnused. Antud juhul neid ei olnud. «Teate esitanud kodanik oli tõepoolest kantud Simetra Tööjõud OÜ töötajate nimekirja, kes pole talle teinud mitte ühtegi väljamakset,» selgitas Koik. Kuid identiteedivargus eeldab seda, et isiku andmeid oleks kasutatud kuritahtlikult, mida antud juhul tuvastatud ei ole. «Simetra Tööjõud OÜ ei ole avalduse esitaja töötajaks registreerimisega saanud varalist kasu või vabanenud mõnest kohustusest. Samuti ei ole Simetra Tööjõud OÜ püüdnud kuidagi avalduse esitaja nime all esineda,» selgitas prokurör.

 Praegusel juhul soovitab prokuratuur avalduse esitajal pöörduda tööinspektsiooni poole, kelle pädevuses on töösuhte puudumise tuvastamine ja vastava kande tegemine töötajate registris.

«Kui väidetav tööandja ei ole nõus kannet parandama või ei ole kättesaadav, tuleks pöörduda avaldusega töösuhte olemasolu või mitteolemasu tuvastamiseks töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse alusel tehakse registrikannetes ka vastavad muudatused,» soovitas maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe.

Kui väidetav tööandja ei ole nõus tööregistris muudatust tegema või ei ole kättesaadav, siis tuleb Aasmäe sõnul pöörduda töövaidluskomisjoni. Nende otsuse alusel saab samuti teha muudatusi tööregistris.

Väljaanne pöördus ka sotsiaalkindlustusametisse, soovides teada, miks eelpensionil ja n-ö töötavale mehele ei maksta pensioni, kuigi  vanaduspensionärid võivad töötada.

«Riikliku pensionikindlustuse seadus § 43 sätestab, et ennetähtaegset vanaduspensioni vanaduspensioniealiseks saamiseni töötamise korral ei maksta. See tähendab, et ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui inimene töötab ja ta ei ole veel vanaduspensioniealine,» selgitas sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Regina Salmu. Ta lisas, et töötamine riikliku pensionikindlustuse seaduse tähenduses on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimine töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemine ettevõtjana.

Tasub teada, et pärast vanaduspensioniikka jõudmist makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni ka siis, kui inimene töötab.

«Kui töötaja märkab, et talle antud dokumentides märgitud ja tööregistri (TÖR) kanded erinevad, siis tuleb tal esimesena pöörduda oma (endise) tööandja poole soovitavalt kirjaliku nõudega (millest jääb endale koopia) TÖRi kandemuudatuse tegemiseks. Tööandja on maksukorralduse seaduse mõistes kohustatud isik, kes vastutab kannete õigsuse eest,» rääkis Salmu.  Kui tööandja keeldub kandemuudatuse tegemisest, on  töötajal võimalik pöörduda  töövaidluskomisjoni  või minna tööandja vastu kohtusse ja nõuda kohtu kaudu kandemuudatuse tegemist.

«Maksu- ja tolliamet, töötukassa või sotsiaalkindlustusamet saavad töövaidluse protsessi sekkuda alles siis, kui eraõiguslik vaidlus on lõpule jõudnud, töövaidluskomisjon on teinud asjas otsuse ning konkreetsel asutusel on õigustatud huvi selle otsuse jõustumise vastu. Siis teeb asutus jõustumismärke taotluse töövaidluskomisjonile,» ütles Salmu.

Ta lisas, et pensionitunnistus väljastatakse isikule pärast pensioni määramist, kui ta vastab seaduse järgi pensioni saamise tingimustele. «Antud juhtumil pensioni taotlemise hetkel oli TÖRis korrektsed kanded ning isik TÖRi andmetel ei töötanud,» lisas Salmu.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu tunnistas, et tegemist on kahju saanud inimesele väga keerulise olukorraga, kus oma õigusi on võimalik kaitsta ainult kohtus.

«Ehk sisuliselt on inimene pettuse tulemusel kandnud juba kahju ning vähemalt esialgu tekivad täiendavad kulud veel seoses kohtusse pöördumisega,» sõnas Vanatalu. Ta selgitas, et kui töötamise registrikanne oleks seotud ka tegelikult aset leidnud töölepingulise suhtega, saaks küsimuse lahendada töövaidluskomisjonis.  «Antud juhul on aga ainult inimesega seotud registrikanded, mis ei vasta tegelikkusele, seega töövaidluskomisjon kui lihtsustatud menetluskorraga kohtuväline organ seda küsimust menetlusse võtta ei saa,» kinnitas ta.

 Praegusel juhul saaks Leonid pöörduda kohtusse mitut erinevat nõuet sisaldava hagiavaldusega. Ta saab esitada nõude, et kohus tuvastaks, et tema ja äriühingute vahel ei ole kunagi töösuhteid olnud ning töötamise registri kanded ei vasta tegelikkusele. Taotleda, et kohus kohustaks äriühinguid muutma temaga seotud kandeid töötamise registris. Nõuda pensionist ilmajäämisega seoses tekkinud kahju hüvitamist valekanded teinud äriühingutelt. Lisaks saab nõuda äriühingutelt kohtumenetlusega seotud õigusabikulude hüvitamist.

«Paraku kaasneb sellise hagiavalduse esitamisega veel ka riigilõivu maksmise kohustus ning ilmselt esialgu ka õigusabikulud seoses hagiavalduse koostamisega,» tõdes Vanatalu.

Leonid Mihhailovil on nüüd kolm võimalust. Kas minna müstilise tööandja vastu kohtusse või kuidagi elada üle järgmised 1,5 aastat, kuni ta saab 62-aastaseks ja tal  tekib õigus vanaduspensionile. Kolmas variant on loota sellele, et prokuratuur siiski muudab oma meelt ja uurib välja, mis eesmärgil firma kasutab võõraid nimesid.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles