Pesupesemise müüdid ja tegelikkus

Korduva pesuga ei pruugi mustusest veel lahti saada.

FOTO: Jaanus Lensment

Pesu pesemine tundub mõnikord tõeline peavalu. Millist pesutsüklit valida, et riiete värvid säiliksid, plekid tuleksid maha ning sealjuures oleks meie ökoloogiline jalajälg mõistliku suurusega? 

Levinumatele pesu pesemisega seotud müütidele annab vastused Samsungi tooteekspert Madis Einpalu.

Müüt – kõige energiasäästlikum on pesta riideid lühikese pesuga.

See müüt ei pea paika. Tegelikult on kõige energiasäästlikum kasutada pikka ökorežiimi. Sedasi kulutab pesumasin vähem energiat, kasutades ära oma trumli inertsi jõudu, kuna ei pea pidevalt kiiresti muutma oma pöörlemissuunda nagu lühema pesu korral. Ühtlasi säästab masin pikemate leotus- ja loputusaegadega ka vett, sest seda ei pea nii palju ühe pesukorra puhul välja vahetama.

Müüt – odav pesuvahend ei pese riideid puhtaks.

Pesutulemus sõltub tegelikult päris mitmest asjast: kanga olemusest, vee karedusest, pesutsükli pikkusest, pesumasina funktsioonidest, omadustest ja veel muustki. Lisaks on viimasel ajal toimunud suur hüpe pesumasinate tehnoloogias, mistõttu peaks kvaliteetne pesumasin tagama head tulemused ka odavamat pesuvahendit kasutades.

Müüt – riided saavad puhtaks ainult kõrgel temperatuuril.

Tegelikult oleneb pesu puhtus plekist, esemest, mida pestakse, ning pesumasina kvaliteedist. Hea pesumasin annab väga korraliku tulemuse ka madalal temperatuuril pestes. Kindlasti tasub juhinduda riietel olevatest etikettidest. Kui seal pole kõrge temperatuur lubatud, võiks sellest ka kinni pidada. Paljud kangad ei talu kuumust ja kaotavad selle tagajärjel värvi, muutuvad topilisteks ning tõmbuvad kokku või venivad välja. Kõrgemat temperatuuri tasub kasutada vaid väga tõrksate plekkide eemaldamisel või voodiriiete pesemisel, kui esemel olev silt seda lubab. Muul juhul võiks eelistada ökonoomsemat, madalatemperatuurilist pesu.

Müüt – väga määrdunud riided saavad puhtaks ainult mitmekordse läbipesemise tulemusel ja/või pika pesuga.

Selle müüdiga on nii ja naa. Kõige mõistlikum on esmalt juhinduda riietel olevatest pesemisjuhistest ning plekist endast. Õigete pesemisvõtetega peaksid riided saama puhtaks ühe pesuga. Iga pesukord kulutab riiet ning kuigi võib tunduda, et mitme pesu järel heledamaks kulunud plekid kinnitavad müüdi paikapidavust, siis samal ajal kulub ka riie ise, mille tõttu võib ese kaotada oma välimuse kiiremini.

Kui riie on väga määrdunud, siis tasub tõesti kasutada intensiivsemat pesu, mis sisaldab pikemaid leotusprogramme. Väga määrdunud riiete puhul on leotus vajalik ning raskemate plekkide puhul võiks enne masinasse panemist neid vastavate vahenditega ka eeltöödelda. Siiski tavalise pesu puhul pole üleliigne leotamine vajalik. Pesumasinate tehnoloogiaid täiendatakse pidevalt ning ka lühikesed pesutsüklid on üha tõhusamad.

Müüt – pesu tuleb sorteerida

Tõsi. Pesu tuleks sorteerida nii värvi kui ka materjali järgi. Uute värviliste ja tumedate esemete puhul on tänapäeval üpris tavaline, et esimeste pesukordadega eraldub osa värvist ning seetõttu võivad sellised riided värvi anda. Siin saabki vaid soovitada siltide järgi juhindumist ja võimalusel vaid ühte tooni esemeid koos pesta. Samuti tasub kasutada vastavalt kangale sobivaid pesuvahendeid. Sedasi ei saa meie riided pestes kahjustada ning säilitavad oma esialgsed omadused.

Müüt – õrnu kangaid tohib pesta ainult käsitsi

Ei ütleks, et täna see müüt enam päris paika peab. Tänapäeval on peaaegu igal pesumasinal olemas ka käsipesu funktsioon, mis tähendab iseenesest õrna ja aeglast trumli liikumist ning suuremat vees leotamist, imiteerides käsipesu. Jah, peaks lähtuma esemel olevast infost, kuid me oleme jõudnud nii kaugele, et ka masinas saab ilma kangast rikkumata õrnu siidiseid ja villaseid esemeid pesta.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles