Konjuktuuriinstituut avaldas 2014. aastal süvitsi läbi viidud uuringu alkoholitarbimisest, millest ilmneb, et osa Eesti elanikest kipub alahindama oma alkoholitarbimist.
Eestlasel napib enesekriitikat: viltu vaadatakse pigem alkohoolikust kaaskodanikule (1)
12. aprill 2016, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014. aasta alkoholitarbimise küsitlusuuringu andmeil hindas suur osa vastanutest, et juuakse vähe alkoholi - 48 protsenti elanikest hindas oma alkoholitarbimist väheseks.
Alates 2011. aastast on alkoholi tarbivate elanike osakaal aasta-aastalt vähenenud. Kui 2011. aastal tarbis alkohoolseid jooke 87 protsenti täiskasvanud elanikest, siis 2014. aastal 79 protsenti, sealhulgas meestest 83 ja naistest 74 protsenti. Mehed tarbivad alkoholi rohkem ja sagedamini kui naised.
Noored ja eakamad harrastavad enam karskeid eluviise, keskealised aga vähem. 18–29‐aastastest tarvitas alkoholi 73 protsenti, 30–49‐aastastest 84 protsenti, 50–64‐aastastest 81 protsenti ja üle 64‐aastastest 68 protsenti.
Valdav osa noortest tarbib alkoholi enda sõnul vähe: 27 protsenti ei tarbi üldse, 40 protsenti tarbib vähe ja 33 protsenti mõõdukalt ning viimase aastaga on toimunud muutus noorte alkoholitarbimises – üha enam valitakse alkoholivaba elustiil.
Sealjuures kaasmaalaste alkoholitarbimist hinnates oldi kriitilisemad - 77 protsenti arvas, et kaaskodanikud joovad liiga palju. Tulemused näitasid, et mida vähesem on isiklik alkoholitarbimine, seda teravamalt paistab kaaskodanike liigne alkoholikasutus silma ja seda nõudlikumalt otsitakse lahendust ühiskondlikele probleemidele.
57 protsendil vastanuist on pereliikmeid ja sõpru, kelle alkoholitarbimine põhjustab probleeme - enam nimetavad seda noored ja naised. Regulaarse alkoholitarbimise ohte tajuvad vähem või tõrjuvad teadvusest rohkem välja mehed, alkoholitarbijad ja jõukamad elanikud.
Vaadates üldisi ühiskonnas kehtivaid hoiakuid, pole vaatepilt kuigi alarmeeriv: alaealised ei tohi alkoholi tarvitada, pidusid peetakse ka alkoholivabalt, karskus ei ole midagi veidrat ning valdav osa elanikest ei peleta igavust alkoholiga. Meeste puhul tulevad siiski enam esile alkoholi funktsioonia ajatäite ja stressi leevendajana. Alkoholi tarvitatakse võrreldes naistega rohkem ka üksi olles ning mittetarbimise põhjendamist oodatakse meestelt vähem kui naistelt.
2014. aastal tarbiti Eestis 9,9 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta, mis ületab tunduvalt WHO poolt soovituslikuks peetava kuue liitri koguse.