Nina- ja kurguärritus võib viidata majaseene olemasolule

Pildil on majavamm.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Inimene veedab suurema osa oma igapäevasest ajast hoonetes, mistõttu on nende korrasolek väga oluline. Tuleb meeles pidada, et hooned vajavad pidevat hooldamist ja aeg-ajalt ka suuremaid remonttöid, vastasel juhul võivad tekkida probleemid niiskusega ja seejärel seentega.

Seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ja elanikele uurib seeneteaduse eriharu – ehitusmükoloogia. Siinkohal toob Majaseen OÜ juht Jane Oja välja meeldetuletuseks mõned põhitõed sellest valdkonnast.

Seentega võime kokku puutuda nii kivi- kui ka puitmajades. Üldistatult võib öelda, et puitmajades kasvavad seened (tuntum majavamm), mis tekitavad kahju hoonete konstruktsioonidele ning kivimajades seened (hallitusseened), mis võivad ohustada seal elavate või töötavate inimeste tervist.

Seenkahjustuste olemasolu tuvastamiseks tuleb kasutada kas spetsiaalseid vahendeid/meetodeid või siis osaliselt avada konstruktsioone, vaid lihtsalt peale vaadates, konstruktsioone koputades või õõtsutades ei saa me täielikku pilti seenkahjustuste kohta. Need seened, mis põhjustavad kahju hoonete konstruktsioonidele tuleb kindlasti ära määrata, kuna sellest sõltub seenkahjustuste likvideerimine ja tõrje. Seeneliigi määramist saab teostada vaid erialaspetsialist (mükoloog), kellel on vastavad teadmised ja vahendid.

Näiteks on majavammi kahjustuste likvideerimine kordades suuremamahulisem ja kulukam, kui teiste seente puhul. Lisaks tuleb sellistel juhtudel kasutada ka keemilisi tõrjevahendeid, millest tänaseks on paljud kättesaadavad vaid professionaalsetele kasutajatele, mis tähendab tõrje tellimist spetsiaalsetest firmadest.

Suurem osa seentest suudavad kahjustada ainult niisketes tingimustes olevat puitu ning nad ei levi märjalt puidult kuivadele puitmaterjalidele. Seetõttu on neid ka märksa lihtsam ja odavam (ilma tõrjevahenditeta) likvideerida kui majavammi. Näiteks põhjustab väiksemaid kahjustusi paljasilmaga majavammile väga sarnane ja tegelikult väga lähedane liik Serpula pulverulenta. Seda seent võib leida hoonetest arvestatavalt tihti ega ole ka võimatu, et mõlemad seened kasvavad ühe hoone erinevates ruumides.

Omaette probleemiks hoonetes on hallitusseened ja nendest tulenevad võimalikud tervise probleemid. Hallitusseente ohtlikkuse tase võib liigiti erineda, aga enamesinevateks tervisekaebusteks on silmade, nina- ja kurguärritus, kinnine köha, kuiv ja sügelev nahk, uimasus ja iiveldus, kontsentreerumisraskused, peavalu. Samas sellised sümptomid võivad olla põhjustatud ka muudest faktoritest.

Nähatavad hallitusseente kolooniad pindadel tähendavad tavapärasest suuremat hallitusseente kontsentratsiooni eluruumides, mis on ebasoovitatav ja võib põhjustada samuti elanikele terviseprobleeme.

Hallitusseente hulka saab mõõta spetsiaalsete õhuanalüsaatorite abil, kuid oluline on teada, et Eestis, nagu paljudes teistes riikides, ei ole kehtestatud vastavaid piirnorme ning hallitusseente hulk varieerub sõltuvalt aastaajast, ruumide kasutusaktiivsusest ja geograafilisest asukohast. Lisaks võib selliste uuringute puhul osutuda vajalikuks teha mitmeid ekspertiise, et kindlaks määrata, kus hallitusseened kasvavad ja mis on selle põhjus.

Pikaajalise efekti hallitusseente (sh ka kõigi teiste seente) tõrje puhul annavad pindade niiskumise põhjuste väljaselgitamine ja likvideerimine. Üldiselt ei ole hallitusseente tõrjeks ja likvideerimiseks vaja määrata hallitusseeneliiki, vaid tõrje planeerimine sõltub eelkõige kahjustuse ulatustest. Hallitusseente määramist on soovitav teha juhul, kui hiljem on vaja kontrollida pindade puhastamise efektiivsust või siis kui on tegemist kindlat tüüpi haiguste esinemisega.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles