Andmekaitse inspektsiooni (AKI) mullusest statistikast ilmnes, et sagedamini küsisid inimesed isikuandmete kasutamise kohta töösuhetes, küsimusi tekitas näiteks salvestus- ja jälgimisseadmete kasutamine.
Loe, millised andmekaitsemured tekitasid eestlastele enim peavalu
19. aprill 2016, 12:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praktilisi probleeme on AKI peadirektori Viljar Peebu sõnul väga erinevaid. Näiteks kas tööandjal on õigus kontrollida töötaja tööalast e-kirjavahetust ning kui kaua võib tööandja hoida kasutuses endise töötaja nimega e-posti aadressi? Vastus esimesele on, et võib küll, kuid mitte salaja. Vastus teisele on, et kohe peab sulgema.
Teiseks sagedasemaks teemaks on soov lõpetada enda isikuandmete internetis avaldamine. Enamasti on avaldajaks teine eraisik. Tuleb teada, et inspektsioon võib siinkohal küll nõu anda, kuid eraisikute omavahelisi tülisid nad ei lahenda.
Samuti on AKI rolliks anda nõu ja hoiatada, kui riigiasutused unustavad õigusloomes ja registrimajanduses isikuandmete alased riskid. Probleeme esineb Peebu sõnul näiteks registrites isikuandmete säilitustähtaegade määramise unustamise või laest võetud tähtaegadega, mis korduvad ühest andmekogu põhimääruse eelnõust teise.
Inspektsioon vastas mullu 2505 küsimusele, sealhulgas 1136 infotelefoni kõnele. Ennetustööna saadeti viis hoiatavat või soovitavat ringkirja 149 adressaadile, 14 seirega monitooriti 412 asutust ja ettevõtet. Samuti viidi läbi 24 ennetavat auditit. Osa ennetustööst oli rahvusvaheline – seirati personaliandmestikku Baltimaade poekettides ning üleilmses koostöös lastele ja noortele suunatud mobiilirakendusi.
Inspektsioonile laekus 446 kaebust ning ilma kaebuseta algatati 384 järelevalveasja. AKI tegi 299 ettepanekut-soovitust ning 77 ettekirjutust. Väärteoasju oli 16: pooltes karistati tööalase ligipääsu väärkasutamist riiklikele andmekogudele, pooltes omavalitsusametnikke tundlike isikuandmete avalikustamise eest veebipõhistes dokumendiregistrites. Ühtlasi karmistati võitlust e-rämpspostiga ning avaldati spämmijate musta nimekiri.