Mees kahtlustas jalaluu murdmisel esialgu defektset suusavarustust

Kuutsemäe suusakeskus.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Neli nädalat tagasi juhtus Immanueliga (37) talverõõme nautides Otepääl Kuutsemäel õnnetus, kus mees vigastas enda jalaluu. Esialgu pidas ta üheks põhjuseks praaki suusavarustust, kuid hiljem tõdes, et tegu oli siiski õnnetusega.

«Kuna olen algaja, siis tuli mul kukkumisi kogu aeg ette ja iga kord tulid suusad ära,» kirjeldas Immanuel. See oli mehe üks esimesi hirme, et mis siis saab, kui hooga suusad risti lähevad ja jalga kuhugi väänama hakkavad, kuid talle selgitati, et see pole probleem, sest suusad on nii reguleeritud, et tulevad sel juhul saapa küljest lahti.

Esimene kord, kui Immanuel mäele läks, võttis ta instruktori tunni, kes selgitas kõiki vajalike etappe. «Sealt tekkis kindlus, et suusk tuleb alati alt ära,» märkis mees. Üks hetk kukkus Immanuel nõnda, et suusk ei tulnud jalast ära. Ehk, suusasaabas kinnitub klambritega suusa külge ja peaks eeldatavalt kukkudes lahti tulema.

Suusatades murdus jalaluu

«Tundsin, kuidas suusk läheb risti sissepoole ja väänab hooga jalga kaasa – käis meeletu raks ja mõistsin, et luu murdus,» sõnas mees.  Ta kirjeldas, et tegi esimese kukerpalli, millele järgnes teine ning tundis, kuidas suusk pole ikka veel jalast tulnud ja väänab uuesti jalga kaasa. «Käis teine raks, mille peale lõpuks mäe veerele lamama jäin, suusad tulid viimaks jalast,» meenutas Immanuel.

Ta üritas jalga liigutada, kuid tundis, kuidas luu otsad käivad üksteise vastu ja jalg paindub valest kohast. «Kuna suusasaapad on kõrged ja väga tihedalt ümber jala, siis polnud võimalik näha, mis seis tegelikult on,» sõnas mees.

Kukkunud suusatajale tõttas appi mootorsaan ja kiirabi. Mäetöötaja oli kinnitanud, et kiirabi on kohal 10 minutiga. «Umbes 10-15 minuti pärast jõudsime mootorsaaniga peamaja juurde, kus lootsingi juba kiirabi näha, kuid selle asemel tuli meie juurde keegi naisterahvas, kes meie küsimuse peale, «kus on kiirabi?» nipsakalt vastas, et nemad iga asja peale kiirabi ei kutsu ja kutsugu me ise,» meenutas ta.

Kokkuvõttes pidigi mu vend ise kiirabi kutsuma, mina oma valudega ootamas. Ta selgitas, et kiirabi jõudis tõesti umbes 10 minutiga ja hakkas siis temaga tegelema. «Minu õuduseks ütlesid kiirabitöötajad, et kahjuks pole valu täiesti ära võtta võimalik, kuid petidiini süsti sain ja seejärel hakkasime terve kiirabibrigaadiga saabast jalast kiskuma,» lausus Immanuel.

Ta meenutas, et saabast sikutati tema labajala otsast, mis, nagu selgus, polnud enam säärega ühendatud, kuna murdunud olid nii pind- kui sääreluu. «Saabas saadi jalast ja ma nägin, kuidas labajalg arsti käes lihtsalt vänderdas,» meenutas kannatanu õudsat vaatepilti.

Kõik ei ole alati 100 protsenti kindel

Immanuel arvas alguses, et tegemist võib ju olla ka praakvarustusega, kuna suusad peavad kukkudes alati ise alt ära tulema ja see plastvidin, mille too võõras suusataja talle ulatas, oligi ilmselt lahti murdunud klamber. «Selle vastu ma ei saa hetkel vaielda, et tegu oli praakvarustusega. Ta võis olla praak, aga samas suusa eksperdid ütlevad, et vahel ei tulegi alt ära,» sõnas mees.

Ta lisas, et nii kahju, kui tal seda ka tunnistada on, siis mõttekäik praakvarustusest ei pruugi olla ainuõige, kuna keegi ei saagi alati 100 protsenti kinnitada, et kõik toimib plaanipäraselt. «Ma ei saa kuidagi seda tõestada ja tõesti, see võiski olla lihtsalt õnnetus,» tõdes mees.

«Samuti oli mul väga eredalt meeles see ülimalt ebaviisakas ja ebaprofessionaalne käitumine tolle naisterahva poolt, tänu kellele minu kannatused veelgi pikenesid, rääkimata lihtsalt äärmiselt ebameeldivast kogemusest ja klienditeenindusest,» pajatas mees.

Äärmusliku Spordi ASi juhatuse liige Priit Tammemägi rõhutas, et spordikeskusel on juhtunu pärast väga kurb, kuid pidev kukkumine ei kuulu tänapäeval mäesuusatamise õppimise juurde. Ta sõnas, et keskuse lahtiolekuaegadel on pidevalt saadaval suusakooli õpetajad, instruktorid, kelle esimeseks ülesandeks on turvalise laskumise põhimõtete õpetamine. 

Kas tegemist võis olla siiski praakvarustusega?

«Mäesuusaklambrite funktsioon on kinnitada saabas kindlalt suusa külge ja vajadusel sealt vabastada,» lausus Tammemägi. Ta lisas, et vabastamine toimub üldjuhul suusataja enda soovil, tavaliselt pärast sportimise lõpetamist.

Erinevalt murdmaasuusasidemetest avanevad mäeklambrid kukkumisel vigastuste vältimiseks automaatselt. Ükski varustuse valmistaja ei saa ega ei garanteeri mitte mingil juhul 100 protsenti, et suusad kukkumisel alati jalast ära tulevad.

«Nimelt on klambrite avanemist mõjutatavaid tegureid mitmeid: laskumise kiirus, lumeolud, kukkumine ise. Näiteks, klambrid, mis on reguleeritud avanema kukkumisel 100 kilomeetrit tunnis, ei tarvitse avaneda kukkudes kiirusel 20 km/h,» lausus Tammemägi.

Tema sõnul on oluline on aduda, et ükski varustus ei välista õnnetuste juhtumist 100 protsenti, küll aga vähendavad oluliselt vigastada saamise võimalusi.

«Mäesuusatamine ja lumelauatamine on elamussport, osale ka ekstreemsport ja selge see, et õnnetusi juhtub,» sõnas Tammemägi. Ta märkis, et lisaks Kuutsemäele opereeritakse ka Väikese-Munamäe suusakeskust, mille nõlvad on oluliselt sportlikumad ja järsemad kui Kuutsemäel.

«Kahes keskuses kokku käib kiirabi hooaja jooksul alla ühe korra 1000 külastaja kohta ehk siis 0,1 protsenti ja nendest kordadest alla 10 protsendi on tõsisemad vigastused, näiteks luumurrud,» selgitas Tammemägi.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles