Eesti mündid võivad väärtuslikuks saada alles aastakümnete pärast

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1991. ja 1992. aasta hõbedast ühekroonise mündi hind on oksjonil üle 1000 krooni.
1991. ja 1992. aasta hõbedast ühekroonise mündi hind on oksjonil üle 1000 krooni. Foto: Tarbija24

Internetis käib juba kroonide ja müntide ost ja müük, kuid ekspertide arvates pole hind realistlik ning lauasahtlisse mälestuseks pandud raha pealt niipea hiigelsummasid teenida ei saa.

Münte kollektsioneeriva Ants Kulo sõnul pole praegu käibel olevad mündid midagi väärt ning neist võib uuesti rääkima hakata alles 50-100 aasta pärast, kõige hinnalisemaks peab mees viiesendist proovimünti, mille tagaküljel oli vapi asemel rukkilill, kirjutas Õhtuleht.

Eesti Mündiäri juhatuse liige Anneli Raikko usub, et ajapikku võivad praegu käibel olevad Eesti mündid kollektsionääride silmis hinda minna: «Kuna maailmas on 80 miljonit või isegi tiba enam mündikogujat, siis Eesti euroga liitumine avab ka paljude rahvusvaheliste mündikogujate silmad.»

Kõige väärtuslikumaks peavad nii Raikko kui ka numismaatik Gunnar Haljak 2002. aastal Eesti Panga välja antud 100-kroonist kullast meenemünti – et neid oli ainult 2000, võib Raikko teada ühe sellise eest oksjonil vabalt küsida 22 000–26 000 krooni (1406–1661,7 eurot).

Raikko selgitas, et järjest rohkem lähevad hinda ka 1991. ja 1992. aasta hõbedast ühekroonised mündid, mis on käibelt kõrvaldatud - mõni aeg tagasi läksid need 590 krooniga (37,7 eurot), nüüd on hind aga kaugelt üle 1000 krooni (63,91 eurot) ning Haljaku sõnul on õnnega koos needki, kellel on kodus alles mõni viiekroonine kitsega münt, sest nende 1993. aastal tehtud müntide eest võidakse eBay rahvusvahelisel oksjonil küsida 30–40 dollarit (22,46–29,94 eurot).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles