Suvilaomanik ei mõista kindlustusfirma põhimõtteid

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Suvilaomanikule tekitab meelehärmi, et kindlustus määrab maja nägemata hoonele hinna. Tema väikse puitmaja väärtus on 22 000 eurot, aga kindlustus hindas vastavalt maja suurusele nende kehtestatud ruutmeetri hinna alusel taastamisväärtuseks 38 000 eurot.

Ta märkis, et selline hinnakujundus käib terve Eesti kohta, olenemata asukohast (v.a Tallinn ja Tartu). Seetõttu tuli palju kõrgem aastamakse. «Kas see on loogiline, et maja nägemata kehtestatakse oma ruutmeetri hind – mul võivad ju olla kasutatud odavamad materjalid kui mõnel teisel?» küsis ta nõutult.

«Maja suurus on 60 ruutmeetrit, seega Ifil on ruutmeetri hinnaks määratud 633 ja Ergol 517 eurot. Kummaline on lihtsalt see, et kuna sarnane maja just mullu müüdi, on teada, et müümisel see maja nii palju ei maksaks. Miks määrab kindlustus maja nägemata ise hoone hinna?» soovis naine teada. Ta ütles, et seda saab internetist ise vaadata, If andis taastamisväärtuseks näiteks 38 000 eurot ja Ergo 31 000.

Ergo märgib, et õige ja piisava kindlustussumma määrab klient

ERGO varakindlustuse grupi juht Andres Külaviir sõnas, et hoone (kinnistu) müümisel kasutatakse turuväärtust. «Turuväärtuse puhul mängib lisaks hoonele, kinnisvaraturu üldseisule ja muudele näitajatele väga tähtsat rolli kinnistu asukoht. Näiteks on samasuguse kinnistu müügihind Ida-Virumaa kaevanduste lähistel ja Viimsis mere ääres täiesti erinev,» sõnas ta.

Just seetõttu ei kasuta kindlustused, ka ERGO, hoonete kindlustamisel turuväärtust. Aluseks võetakse taastamisväärtus, s.o kulu, mis tuleb teha hoone ülesehitamiseks selle täielikul hävimisel. «Õige ja piisava kindlustussumma määrab klient, kes oma hoonet kõige paremini teab-tunneb, aga inimene ei ole alati ehitusala spetsialist ega pruugi osata õiget summat välja pakkuda,» lausus Külaviir.

Ta märkis, et kindlustusseltsil on siinjuures nõustaja roll, kes piisava kindlustussumma kahjukäsitluse praktikale ja ehitusala spetsialistide hinnangule tuginedes soovitab. Erinevatel kindlustusseltsidel on erinev töömetoodika, seda ka piisava kindlustussumma arvutamisel, seetõttu erinevad ka pakutavad summad.

«Kliendile soovitaksin, et pigem olgu kindlustussumma natuke suurem, võttes arvesse ka võimalikku ehitushindade, -materjalide maksumuse muutust, ja alati tasub silmas pidada, et liiga väikese kindlustussumma puhul ei piisa sellest hoone kui terviku taastamisel kahju korral,» lausus ta. Külaviir märkis, et kui hoone on eriline kas kasutatud ehitusmaterjalide või projekti poolest, tasub anda see info kindlustamisel ka kindlustusseltsi nõustajale ja küsida nõu nii piisava summa kui ka just vajadusi arvestava kindlustuskaitse valikul.

If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss sõnas, et taastamisväärtuse leidmisel ei arvestata majaaluse krundi väärtust, samuti selle asukohast tulenevat hoone turuväärtust. «Maja taastamisväärtus ja turuväärtus on erinevad mõisted. Kui maja krunt on väga väärtuslik, siis tõstab see maja turuväärtust, kuid mitte taastamisväärtust ning vastupidi,» lausus Porss. Ta lisas, et ühesuguse maja ehitamine erinevate turuväärtustega kruntidele maksab samaväärse summa.

Õige kindlustusväärtuse esitamise eest on vastutav kindlustusvõtja

PZU Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Marek Ratnik sõnas, et PZU ei nõua kodukindlustuse lepingu sõlmimisel hoone kindlustussumma märkimist lepingusse, mis tähendab kliendi jaoks seda, et selliste teemadega ei ole tarvis tegeleda. «Samas kui klient ise ikkagi soovib, on võimalik kliendi poolt soovitud kindlustussumma ka lepingusse kanda,» sõnas ta.

Tulenevalt sellest, et hoonete puhul kindlustussummat lepingusse ei märgita, loetakse ehitise kindlustusväärtuseks selle taastamisväärtus ehk uue samalaadse ehitise taastamise kulu. «See tähendab PZU poolset lubadust, et kui ehitis peaks kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustuma või täielikult hävinema, taastatakse ehitis selle esialgsel kujul,» märkis Ratnik ja lisas, et eelpool toodust tulenevalt ei rakendata kindlustushüvitise arvestamisel ei alakindlustuse klausleid ega ka hoone kulumit.

Kui aga kindlustussumma esitamine lepingu sõlmimiseks on möödapääsmatu, tuleb lähtuda uue samaväärse hoone ehituslikust maksumusest, kuna kinnistu (sh kinnistul olevad ehitised) müügihind ei kajasta ehitise taastamiseks vajalikke kulutusi. Ratniku sõnul sellistes piirkondades, kus hoone ehituslik maksumus on kõrgem kui kinnistu väärtus, tekib oht, et kahjujuhtumi korral on lepingusse märgitud kindlustussumma ebapiisav samaväärse ehitise taastamiseks ning suur osa taastamiseks vajalikest kulutustest tuleb sellistel juhtudel kliendil paraku endal kanda. «Oluline on märkida, et õige kindlustusväärtuse esitamise eest on vastutav kindlustusvõtja,» rõhutas ta.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles