Vargsi internetis käinud telefon kergitas arve mitmekordseks

Foto on illustratiivne.

FOTO: Marko Saarm

Kuigi vanemate teada sai lapse telefoniga vaid sõnumeid saata ja helistada, selgus mitmekordseks kerkinud telefoniarvest, et tegelikult tuli tasuda ka mobiilse interneti eest.

«Mullu augustis tellisime kolm telefonipaketti, endale ja abikaasale koos internetiga ning lapsele vaid sõnumite ja kõnede paketi. Nüüd viimased kuud on aga igale lapse arvele juurde lisandunud ka interneti eest maksmise kohustus, sest ilmselt on laps kogemata mobiilse andmeside nupu sisse lülitanud,» rääkis Postimehe poole pöördunud ema.

Telia kommunikatsioonijuht Raigo Neudorf ei oska öelda, kuidas on kõnealuse telefoni puhul andmeside kasutamise sessioonid tekkinud. «Telefon ise interneti ühendust ei loo, kui see just vastavalt seadistatud pole. Kui klient pole teadlikult teenust kasutanud, siis võib tegu olla tahtmatult või ekslikult algatatud ühendusega,» lisas ta.

FOTO: Lugeja foto

Naise sõnul kehtib Telias vaikimisi internet, mis tähendab, et mobiilse andmeside sisse lülitades hakkab internetiarve kohe jooksma. «Nemad saavad seda maha võtta küll, et laps internetti ei kasutaks, aga see maksab kaheksa eurot. Miks ma pean maksma millegi eest, mida ma algusest peale soovinud pole?» oli pereema pahane.

Telia kinnitas, et mobiilse andmeside teenus on neil vaikimisi avatud kõikidele numbritele, sest tänapäeval on mobiilse interneti kasutamine pigem reegel kui erand. «Vajadus interneti järele võib ootamatult tekkida ka nendel klientidel, kes seda igapäevaselt ei tarbi,» selgitas Neudorf.

Internetikasutamisega on emal veel teinegi probleem, nimelt tuleb lapse telefonile pidevalt reklaamsõnumeid, kus pakutakse interneti päevapaketti hinnaga üks euro, sest kuutasu ehk paketita interneti kasutamisel kehtib Telial päevalagi hinnaga üks euro, mis sisaldab endas 100 megabaiti andmemahtu. «Lapse jaoks võib see euro korraga väike raha tunduda, aga kui pea iga päev tuleb arvele üks euro juurde, siis ongi lõpuks 20 eurot koos,» lisas ta.

Ema ei mõista, miks tulevad reklaamsõnumid nende telefonidele, kes pole otseselt lepingusõlmijad. Selline laste internetti meelitamine on tema sõnul kohatu. «Isegi kui internet välja telefonist välja lülitada tuleb see pärast aku tühjaks saamist ja uuesti sisselülitamist taas automaatselt tagasi,» selgitas ta.

Naise sõnul õnneks pole neil probleemi selle summa maksmisega, aga asi on lihtsalt põhimõttes. «Mõni laps võib sellise asja eest kodus kere peale saada,» arvas ema, sest on peresid, kes ei saa endale lubada 15 – 20euroseid telefoniarveid.

Pole rahul teenindusega

Oma probleemist kurtis ta 10. aprillil Telia klienditeenindusele, kust lubati naise sõnul temaga seitsme päeva jooksul uuesti ühendust võtta, seda tehti aga 19. aprilli õhtul.

Telia sõnul pöördus klient oma murega nende poole tõepoolest 10. aprillil ja 19. aprillil talle vastati. «Erakliendile kirjalikult vastamisel kehtib tähtaeg seitse tööpäeva, mille jooksul meie klienditugi emaga ühendust võttiski,» selgitas Telia kommunikatsioonijuht.

Telia pakkus naisele, et poole arvest tasub pere ning ülejäänud osa operaator. Lisaks tehakse talle erandkorras numbri internetijaamas sulgemine tasuta, mis tavaliselt maksab kaheksa eurot.

Ema selle vastusega aga rahule ei jäänud. «Selle internetiga on kogu aeg probleem olnud ja antud olukorras tekib küsimus, et miks sellist lahendust ei pakutud juba esimesel korral, miks alles siis kui arved juba nii suured on,» ei saanud pereema aru. Seega plaanib ta võtta vastu pakkumise tasuda 50 protsenti arvest ja seejärel viia oma perekonna numbrid üle teise operaatori alla.

Operaatorivahetuse plaaniga läks naine Tele2 teenindusse, kus selgus, et Telia käest ei pääse perekond ilma leppetrahvi maksmata enne 12 kuulise lepingu lõppemist, ehk alles augustis. «Telefonis mulle öeldi, et leping pole tähtajaline, vaid et pärast 12 kuu möödumist saan ise valida, kas jään sama paketi alla või võtan uue,» ütles ta. Lepingust luges naine välja, et tähtajaline leping kehtib ainult siis, kui ostetud on mingi uus seade, aga pereema seda teinud pole.

«Ma korduvalt rõhutasin alguses, et ei taha tähtajalist lepingut sest muidu oleksin sinna naelutatud olnud,» ütles ema. Samuti rääkis ta, et tegu on lapsetelefoniga, aga siis talle ei räägitud midagi automaatsest internetist. «Info on täiesti puudulik, õudne milline närvide mäng siin käib ja enne seitset päeva jälle midagi ei toimu,» ütles ema.

Korduma kippuv mure

Klient pöördus sama murega Telia poole ka detsembris. Siis jagas Neudorfi sõnul klienditoe spetsialist emale soovitusi, kuidas andmeside kasutust piirata. «Kui telefoni tootja poolt on loodud võimalus mobiilse andmeside sulgemiseks, saab seda teha vastavas rakenduses,» ütles ta.

Neudorf selgitas, et kui seadme tootja poolt ei ole sellist võimalust telefoni seadistustes loodud, saab andmeside kasutamist takistada, kui kustutada telefonis EMT Interneti pöörduspunktid (osades telefonides nimetusega pääsupunktid). Seda saab teha avades pääsupunktid ja sealt ära kustutada või võimalusel valeks muuta Internet (internet.emt.ee) ja WAPi (wap.emt.ee) kontod.

Ta lisas aga, et telefoni tarkvara uuendus, tehase seadete taastamine või SIM-kaardi välja võtmine võivad taastada muudetud või kustutatud interneti seaded.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles