Tarbijakaitseamet: ümardamine tekitab endiselt küsimusi

Hanna Turetski.

FOTO: Peeter Langovits

Selle aasta esimese viie päevaga on tarbijakaitseametisse seoses euro tulekuga pöördutud kokku 244 korda. Peamiselt küsivad tarbijad ja ettevõtjad eurohindade avaldamise, ümardamise, raha tagasiandmise ning eurodega arveldamise kohta.


2011. aasta esimese viie päevaga on tarbijakaitseamet eurohindadega seonduvalt teinud 128 kontrolli. Rikkumisi avastati 31 ettevõttes ja need olid soetud enamalt jaolt eurohindade puudumise või valesti ümardamisega.

Tarbijakaitseamet juhib seetõttu taas kord tähelepanu ümardamisreeglitele.

Kuni 30. juunini peab euro hinna kõrval olema avaldatud ka kroonihind, mille puhul tuleb arvestada kurssi 15,6466 ja ümardamisreegleid ehk hind ümardatakse ühe sendi täpsuseni kolmanda komakoha järgi. Kui kolmas koht pärast koma on 5 või suurem, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole.

Näide:
6.10 : 15,6466 = 0,38986…= 0.39 €
49.90 : 15,6466 = 3,189191… = 3.19 €
264.50 : 15,6466 = 16,90463103….. = 16.90 €

Kui hind on ümardatud kuidagi teisiti, on tegemist rikkumisega ja sellest tuleks teavitada tarbijakaitseametit.

Samuti juhib tarbijakaitseamet tähelepanu sellele, et hinna kahes vääringus avaldamise ajaks on kehtestatud 2 kuud: 01.01.2010 – 28.02.2010. Tarbijakaitseameti hinnangul oleks soovitav, et sarnaselt ühikuhindadega oleksid ka muud hinnad kauplustes hiljemalt 1. märtsist kujundatud ühtmoodi ehk suuremalt eurodes ning ümber arvutatud kroonidesse.

Topeltkonverteerimisel saab teise tulemuse

Kõige muu hulgas on palju segadust tekitanud ka nn topeltkonverteerimisest tulenevad hinnaerinevused. Kui toode, mis varem maksis 5,50 krooni (0,35 eurot), on uue hinnasildiga 0,35 eurot (5,48 kr), siis tegemist ei ole rikkumisega, vaid ebatäpsusega, mis tuleneb nn matemaatilisest topeltkonverteerimisest.

Kui konverteerida krooni hind eurodesse ja see hind omakorda tagasi kroonidesse, kasutades selleks keskkurssi (15,6466), siis tulemus ei saagi sama tulla.

Näide:

Leib Leib
5,50 krooni 0,35 eur
0,35 eur 5,48 krooni

Hinnakujundus on Eestis vaba

Viimastel päevadel on tehtud rohkelt ka vihjeid erinevate hinnatõusude kohta, mida seostatakse euro tulekuga. Seetõttu soovib tarbijakaitseamet meelde tuletada, et hinnakujundus on Eestis vaba, välja arvatud teenuste puhul, mis nõuavad tururegulaatori kooskõlastust (vesi, elekter, gaas jm).
Teiste toodete ja teenuste hinna paneb paika nõudluse ja pakkumise suhe, teisisõnu on ettevõtjal õigus hindasid ise kujundada ja mis kõige olulisem - tarbijal valida, kas ostab sellelt ettevõttelt või mitte.

«Tahaks tänada meediat hinnatõusuilmingute aktiivse kajastamise eest, sest vaid sellisel moel tekib tarbijates arusaam, millised ettevõtted üritavad eurole üleminekut hinnatõusuks ära kasutada ning millised mitte,» ütles tarbijapoliitika ja avalike suhet osakonna juhataja Hanna Turetski.

Hindasid põhjendamatult tõsta ei tohi need, kes on liitunud Ausa Hinnastamise Leppega (AHK). Liitunuid saab näha siit https://ahk.eesti.ee/liitunud. Kui AHK-ga liitunu on tõstnud põhjendamata hinda, siis on tegemist ebaausa kauplemisvõtte kasutamisega ja see on karistatav tulenevalt tarbijakaitseseadusest. Tänaseks on enamik vihjed nende ettevõtete kohta, kes ei ole leppega liitunud.

«See on suurim ettevõtjate vabatahtlik hea tahte avaldus ning märkimisväärne on, et sellega on liitunud juba üle 500 ettevõtte, kokku üle 2000 müügikoha. Ettevõtted, keda amet seni kontrollinud on, ei ole hindasid eurole ülemineku valguses tõstnud. Milliseks kujuneb olukord aga peale pooleliolevate menetluste lõppu, selgub mõne aja pärast,» rääkis tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles