Vaid vanuse kaotamine CV-dest võib muuta tööotsija suhtumist

Tiina Saar-Veelmaa.

FOTO: Liis Treimann

Viimasel ajal üha aktuaalsemaks tõusev vanuse ja tööotsimise teema ei näita paranemise märke. Vanuse lisamine CVsse võib nii mõnelgi juhul muutuda tööotsimisel määravaks.

«Karjäärinõustaja seisukohast vaadatuna muretsevad vanuse pärast juba 40-aastased tööotsijad,» sõnas karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa. «Esiteks seepärast, et töökuulutustes hõigatakse välja nooruslike, särasilmsete ja lahedate kandidaatide ootus, mis paneb neljakümneseid tundma end kui «parim enne möödas» töötajaid. Viiekümnesed (kel on sisuliselt vaja veel 1520 aastat tööturul end teostada) mõlgutavad mõtteid, kas keegi tahab neid veel või peaks kuidagi pensionini välja venitama.»

Sellise käitumise põhjusena oskab karjäärinõustaja välja tuua suurte kogemuste pagasi ja võimaliku vanadele tavadele kindlaks jäämise. «Küpsemas eas tippspetsialiste põlatakse kandidaatidena tihti seetõttu, et nad on rikkalike kogemuste tõttu ülekvalifitseeritud, ja kardetakse, et nad on paindumatud ja kukuvad targutama. Sealjuures unustatakse ära, et erialaste oskuste kõrval on meil alati võimalik õppida ka paremaks inimeseks olemist, kohanemisvõimet, targemat konfliktide lahendamist, kaasaegset juhtimist jm.»

Suur tegur on ka harmooniline töökeskkond: kui tööpersonal on noorem, siis otsitakse täiendust pigem nooremate töötajate näol. «Tegelikult on mõistetavad ka juhtide ja personalijuhtide hirmud kõrgemas eas töötajate värbamisel, sest harmooniline töökeskkond ja töökultuur on huvitava töö kõrval olulised motivaatorid. Aga et neist hirmudest üle saada, tulebki asjale otsa vaadata, luua kultuur, mis oleks mitmekesine, kaardistada oskused, kompetentsid, mida peaks lihvima muutunud olukorras.»

Olukorra lahendamiseks pakub Saar-Veelmaa välja oskustepõhise värbamissüsteemi, mis eeldaks vanuse CVst väljajätmist. «Kokkuvõttes loevadki oskused, õpivõime ja õige suhtumine, aga meil on palju mänguruumi, et inimesi sel teel toetada, selle asemel et neid ukse taha jätta,» kommenteeris Saar-Veelmaa.

Abi oleks ka headest eeskujudest. «Ettevõtted, kes on edukalt mitmekesised ja kes on valmis oma kogemusi jagama,» sõnas ta. Ta lisas, et ka teadlased võiksid veel julgemalt sõna võtta ja näidata, et kapis ei ole kolli, kui räägime vanusest ja õpivõimest.

Karjäärinõustaja sõnul eelistavad tööandjad pigem nooremat töötajat, kuna noori seostatakse kiire õppimisvõime ja kaasaegsemate oskustega. Samas on tööandjad jälle pettunud selles, et noored tüdinevad kiiresti ning on kärsitud. «Ja olgem ausad: enamik töökeskkondi, juhtimisstiile ei vasta praegu ka noorte ootustele,» lisas ta.

Enamik tööandjad soovib siiski töötajat, kes sobib ametile vanusest hoolimata. «Tegelikult soovib enamik tööandjaid pühendunud, kiire kohanemisvõimega, heade oskuste ja teadmistega töötajaid, kes oleksid sisemiselt motiveeritud (tahaksid ise organisatsioonile luua maksimaalset väärtust). Küsimus, mida neile inimestele vastu pakutakse: kui juhtimine on jäik, stiil bürokraatlik, siis kõige paremad hääletavad jalgadega ja lähevad ära,» sõnas Saar-Veelmaa.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles