Tervet Eestit ähvardab suur tuleoht

Lõket ei tohi jätta järelevalveta.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Tuleoht kimbutab hetkel kogu Eestit ning lähipäevil sellele vihma näol leevendust pole tulemas, mistõttu palub Lääne päästekeskus tule tegemisel olla tähelepanelik.

Riigi Ilmateenistuse kodulehel kuvatav tuleohukaart näitab, et suur osa Eestist on hetkel äärmiselt suure tuleohuga, teatas Lääne päästekeskus. Sinna alasse jääb suur osa Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestist. Suure tuleohuga aladeks on Lääne- ja Ida-Virumaa ning Saare- ja Hiiumaa. Lähipäevil temperatuur küll langeb, kuid vihma enne nädalalõppu ja uue nädala algust ei lubata, sedagi ainult kohati.

Arvestades tuleohtu ning seda, et lahtise tulega käiakse ümber hooletult, saavad päästjad igapäevaselt väljakutseid maastikupõlengutele. Enamus tulekahjusid on alguse saanud hooletusest lõkke tegemisel, aga ka suitsetamisest või põllutöömasinast lennanud sädemest. Ka näiteks ATVdega ei ole mõistlik minna sõitma kergesti süttivale pinnasele.

Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhi Raido Metsa sõnul on ohtlikke ning suure kahjuga pinnasetulekahjusid võimalik vältida olles hoolikas ning järgides tuleohutusnõudeid. «Iga vale otsus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua õnnetuse, mis pole ohtlik ainult loodusele, vaid võib kaasa tuua ka inimohvreid ja varakahju,» sõnas ta ning lisas, et sel aastal on kulupõlengute tagajärjel viga saanud kaks inimest, mullu hukkus üks inimene.

Suure tuleohuga aeg kuulutati päästeameti poolt välja juba 9. aprillil ning see tähendab, et kuni seda ei ole sügisel ametlikult tühistatud, võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti.

Metsa sõnul ei tohi ka spetsiaalselt lõkketegemiseks ettevalmistatud kohtades valvsust kaotada, sest pinnas võib selle läheduses äärmiselt kuiv olla ning kergelt süttida. «Maastikutulekahjude kolm sagedasemat põhjust on ettevalmistamata lõkkekoht, ebasobiv tuule suund ja kiirus ning ohutusvahemaade eiramine,» ütles ta.

Ära unustada ei tohi ka seda, et kui kõiki muid tuleohutusnõudeid on täidetud ja lõke jäetakse siiski järelvalveta, ei pruugi nõuetest enam kasu olla, seda eriti siis, kui on suur tuleoht. Seega nõuab tule tegemine keskendumist ja pidevat järelevalvet.

Meelespea lõkketegijatele:

  • Enne lõkke tegemist tuleb veenduda selle ohutus kauguses lähimate hoonete ja metsani. Ohutu vahemaa hooneteni on minimaalselt 15 meetrit ja metsani 20 meetrit.
  • Lõkkeaseme ümbrus tuleb puhastada kuluheinast. Kõige kindlam on, kui lõkke alus ümbritsetakse kivide või muldvalliga, et tuli mööda kuiva taimestikku edasi ei leviks.
  • Kindlasti jälgi ka tuule suunda ja kiirust. Lõket tohib teha, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetrit sekundis, ehk nõrga tuulega. Tuule suund ei tohi olla hoonetele ega ladustatud põlevmaterjalile. Kui tuule suund on otse naabri majale või hoovi, siis tasub lõkke tegemine edasi lükata ja oodata soodsamat ilma.
  • Lõkke juures peab alati valmis olema ämber veega, kastekann, survestatud aiakastmise voolik või tulekustuti. Oluline on, et lõket ei jäetaks järelevalveta. Kui lõkketegemine lõpetatakse, tuleb lõkkease ja hõõguvad söed üle valada veega või katta pinnasega.
Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back